Eesti Energial jooksis juhe kokku

Tarbijad hingasid kergendatult, kuuldes uudist, et 1. juulist kallineb elekter mitte ligi veerandi võrra, vaid "ainult" 5%. Eesti Energial aga oleks justkui konkurentsiameti arvutuste pärast juhtmed kokku jooksnud, sest ainus asi, mis ettevõte seepeale kostis, oli tuhande inimese koondamine. Vaid nii suudaks ettevõte juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul hoida aastas palgakuludelt kokku 200 miljonit krooni.

Äripäeva meelest saab Eesti Energia praeguse käitumise kokku võtta ühe sõnaga: väljapressimine.

Suurema efektiivsuse tagamiseks tuleb loomulikult ka töötajate koosseis üle vaadata, kuid koondamine pole ainus abinõu. Neid aga energiafirma juhid ei otsi - lihtsam on hinda juurde küsida.

Eesti Energia juht Sandor Liive põhjendas Äripäeva konverentsil Äriplaan 2008 elektri hinna tõstmise vajadust sellegagi, et 2003. aastast on küttepuud kallinenud 2,3 korda, gaasi hind 70 ja kütteõli 100%, elekter vaid 15%. Eesti Energia neist elektrit ei tooda.

Tõsi, ka põlevkivi hind tõusis ja tõuseb tulevikus suurenevate saastetasude pärast veel. Kaasik muretseb, et Eestis on elekter odavamaid Euroopas, jääme Lätile varsti alla. Ekspordile on see pigem hea, Läti impordib suurema osa oma energiavajadusest.

Narva Elektrijaamad pelgavad, et töötajad kipuvad välismaale ja tahavad hoida palgad konkurentsivõimelised. Konkurentsiameti hinnangul tagavad aga lubatud kulutused töötajatele riigi keskmisest kõrgema palga.

Kuid palgad pole energiafirma suurim mure. Näiteks ütles Kaasik mullu septembris, et kui elektri hind tänavu ei tõuse, väheneb Eesti Energia prognoositav kasum 500 miljoni võrra, kukkudes 300 miljonile. 5%-line hinnatõus lubab kasumit pigem 400 miljoni kanti. Siit king küll ei pigista.

Eesti Energia on alati taotlenud järsemat hinnakergitust ja pärast leppinud väiksemaga. Energiaturu inspektsioon pidi alailma riikliku energiaettevõtte tahtmisi taltsutama. Sellele vaatamata teenis Eesti Energia korralikke, miljardi kanti küündivaid kasumeid, mida riik siis isuga dividendidena välja võttis - selle rahaga oli hea riigieelarve auke täita.

Nüüd ähvardab eelarve miinusmärgiga tulla. Aga mitte rahasüstid eelarvesse pole Eesti Energia kohustus, vaid eeskätt Eesti tarbijate elektriga varustamine.

Riik peab toimetuse meelest dividendidest suu puhtaks pühkima. Valitsuse asi on Brüsselis kvoote juurde hankida, et sel viisil Eesti Energiale aega juurde võita näiteks tuumajaama ehitamiseks, mitte kodanike taskuid tühjendada.

Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et elektri hind ei tohi sõltuda poliitikast. Lisame - ka mitte valitsuse eelarvepoliitikast ega Eesti Energia suvast.

Autor: ÄP