Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töölepingu seaduse tegijad esitlesid pisimuudatusi

Piret Reiljan 25. märts 2008, 00:00

"Paneme selle kuradi koma ära ja liigume edasi," kärkis üks naishääl eile Ülemiste hotellis raskete nõupidamisruumi uste taga, kus toimus järjekordne tuline uue töölepinguseaduse eelnõu arutamine tööandjate keskliidu, ametiühingute keskliidu ning sotsiaalministeeriumi valitute ringis.

Ajakirjanike ette pressikonverentsile aga ilmuti paksu õhku täis ruumist rõõmsate naeratuste saatel.

"Mind on siin nii vähemusse jäetud," kurtis ametiühingute keskliidu juht Taliga, nähes enda kõrval laua taga kahte sotsiaalministeeriumi ja kahte tööandjate keskliidu esindajat.

"Aga teid on seal sees jällegi rohkem," viitas tööandjate keskliidu volikogu juht Enn Veskimägi aruteluruumile.

Jaanuari alguses uue töölepinguseaduse eelnõu uhkusega avalikkuse hambusse paisanud sotsiaalminister Maripuu esitles eile justkui töövõitu, kuulutades, et 89 seadusepunkti suhtes on üksmeel saavutatud ja ainult 40 punkti arutelu seisab veel ees. Paraku on nende 40 seni otsustamata punkti hulgas kõige valusamad küsimused.

Ajakirjanike küsimusele, kas jaanuaris uhkelt tutvustatud eelnõu, mida nüüd juba peaaegu kaks kuud ja seni ikka tulutult lapitakse, võib pidada minister Maripuu tööõnnetuseks, vastas ta: "Mina kahjuks ei mäleta, et jaanuaris oleksime pakkunud šampanjat ja õhupalle."

"Me oleme küll teosammul edasi liikunud, aga loodame selle kuu jooksul siiski kõik punktid läbi käia," lausus Veskimägi.

Taliga möönis, et esialgne eelnõu oli selgelt suunatud tööjõukulude kärpimisele, kuid odaval tööjõul pole tema sõnul Eestis perspektiivi.

"Töötaja tagatised ja õigused peavad pigem suurenema kui vähenema," toonitas Taliga.

Tööandjate keskliidu juht Kriis lubas omakorda võidelda lõpuni selle eest, et uus seadus saaks praegusest ettevõtjasõbralikum.

Unelmate seadusest, mida tõotas Reformierakonna kirjutatud esialgne eelnõu, jääb ettevõtja suure tõenäosusega siiski ilma.

Näiteks on juba otsustatud, et tööleping peab siiski olema kahepoolsete allkirjadega kirjalik dokument, kuigi esialgne eelnõu lubas suulise lepingu muuta samaväärseks kirjalikuga. Tööandjate keskliit peab suure tõenäosusega järele andma ka koondamistasude ja etteteatamistähtaegade puhul, mis algse eelnõu järgi oleksid muutunud ettevõtjale mitu korda soodsamaks ja mugavamaks.

Pärast üsna pealiskaudset suhtlust ajakirjanikega kutsus sotsiaalminister Maripuu kaaslasi tagasi töölaua taha. "Palun teid kõiki tagasi tööle, meil on palju veel teha," üritas Maripuu õhkkonda reipana hoida.

Nii mindi pärast paljude jaoks juba lõppenud tööpäeva kella 18 paiku tagasi raskete uste taha, et hakata vaidlema kõige olulisemate küsimuste üle uues töölepinguseaduses - kõikvõimalikud numbrid ja määrad, sealhulgas koondamistasud.

Jaanuari teisel kolmapäeval tõstis reformierakondlaste sotsiaalministeerium saladuseloori ilma igasuguse kärata valmis kirjutatud uue töölepinguseaduse eelnõult, kuid nende 42-leheküljeline meistriteos tambiti kiiresti mutta.

"Terve eelnõu on täis asju, millele vastu vaidleme," teatas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor. Sotside selja taha koondusid teravate avaldustega kiiresti ka Isamaa ja Res Publica Liit, Rahvaliit ja Keskerakond.

Eesti ametiühingute keskliit teatas erimeetmete rakendamisest, et uue töölepinguseaduse kõlbmatu eelnõu ei saaks seaduseks, ning võttis vaevaks jaanuari lõpus isegi sotsiaalministeeriumi ees piketeerida.

"Kõige suurem probleem on see, et eelnõu ei ole isegi mitte juristidele selge. Juristide seas tekitab ta väga vastakaid arvamusi," rääkis ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia Tammeleht.

"Kui töövõtjatele ümberõppeprogrammi ei pakuta, kasutavad nad oma paindlikkust ja lähevad Eestist minema," kommenteeris seaduse eelnõu president Toomas Hendrik Ilves. Ainsad, kes vaikselt algsele seaduseelnõule pöialt hoidsid, olid ettevõtjad, kelle jaoks suhe töövõtjaga muutunuks senisest oluliselt paindlikumaks.

Jaanus Vihand, ASi Rakvere Piim tegevdirektor
See oli algusest peale näha, et eelnõu sellisel kujul läbi ei lähe, nagu see esitati.

Isegi minu kui tööandja jaoks tundus, et kohati on äärmustesse langetud, eriti meie tausta ja kultuuriruumi arvestades. Iseenesest olnuks ettevõtjana tore, kui algsel kujul oleks seaduseelnõu vastu võetud, aga loomulikult ma ei uskunud seda. Töölepinguseadus on tõmmanud endale keskmisest rohkem tähelepanu, kuid meil on terve rida muidki määrusi ja eelnõusid, mis on ülejala tehtud. Oma ettevõtte seisukohast ei hakka ma enne midagi nuputama, kui on selge, mis üldse saab ja milleni selle seadusega jõutakse.

Meelis Milder, Baltika Grupi juhatuse esimees
Küsimus on selles, kas uus töölepinguseadus tuleb liberaalset ja paindlikku tööjõuturgu soodustav või mittesoodustav.

Baltika seisukohast oleme aastakümneid elanud praeguse töölepinguseaduse järgi ja kah hakkama saanud. Küsimus on aga eelkõige väikestes ja keskmistes ettevõtetes, mis luuakse sageli mingi projekti jaoks ja seejärel likvideeritakse - see on tänane ja homne ettevõtlus. Töösuhte lõpetamine peaks olema suhteliselt lihtsalt reguleeritud. Töösuhe võiks olla senisest rohkem kokkuleppepõhine ja teatud ettevõtlusvormide ning valdkondade puhul lausa täielikult poolte kokkuleppel põhinev.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:25
Otsi:

Ava täpsem otsing