Globaalne soojenemine on peatunud?

25. märts 2008, 13:16

Maailmamere temperatuuri mõõtvad 3000
robotit on saatnud teadlastele huvitava ning segadust tekitava sõnumi –
vaatamata soojadele aastatele ei ole viimase viie aasta jooksul ookeanid
soojenenud, pigem vastupidi.

Soojenemisest rääkides peetakse enamasti silmas õhutemperatuuri, kuid ookeanidel on atmosfäärist isegi suurem roll, sest vesi mahutab märksa enam soojust kui õhk, selgitas NASA reaktiivjõu laboratooriumi teadlane Josh Willis National Public Radiole.

Willis on tegev 3000 Argo nimelises süsteemis olevate robotite andmete analüüsimisega. Robotid saavad sukelduda kuni kilomeetri sügavusele ning mõõdavad maailmamere temperatuuri selle erinevates osades. Süsteem käivitus 2003. aastal, mistõttu on teadlaste käsutuses vaid viimase viie aasta andmed.

Need andmed aga ei viita sugugi sellele, et ookeanid oleksid soojenemas. „Merevesi on viimase viie aasta jooksul muutunud pisut jahedamaks, kuid mitte kuigi olulisel määral,” ütles Willis. „Globaalne soojenemine ei tähenda, et iga aasta peaks olema eelmisest soojem.”

Viimaste aastate jooksul on ilmselt toimunud soojuse ookeanidest atmosfääri liikumine. Sellega seostatakse atmosfäärinähtuse El Ni?o teket. Seega on tõesti võimalik, et viimase viie aasta jooksul on õhk ookeanide arvel veelgi soojemaks muutunud. Kuid samuti on võimalik, et toimumas on midagi, millest teadlased veel aru ei saa.

Näiteks merepinna taseme tõus on üks näiteist, mida ei suudeta üheselt lahti seletada. Merepinna tase tõuseb, kui vesi soojeneb, sest soojenedes ta paisub. Kui aga vesi viimase viie aasta jooksul soojenenud ei ole, siis ei tohiks olla ka paisumisest tingitud tõusu. Viimase viie aasta jooksul on aga merepind tõusnud umbes sentimeetri võrra, seda on päris palju.

Osa juurde tulnud veest pärineb kindlasti sulavatest liustikest, kuid Willise sõnul sellest nii kiire tõusu tekitamiseks ei piisa. Üheks võimaluseks on, et meri on siiski soojenenud, lihtsalt teadlased ei oska robotite saadetud andmeid korrektselt interpreteerida.

Meteoroloog Kevin Trenberthi sõnul võib vastus peituda pea kohal ehk pilvedes. „Maal on mitmeid viise enda soojusbilansi reguleerimiseks. Üheks võimaluseks on pilved, mis saavad maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirguse kosmosesse levimist takistada ning samas peegeldada tagasi Päikeselt lähtunud kiirgust, planeeti seeläbi jahutades.”

„Hetkel ei saa me seda mõõta ega seetõttu ka otsustada, millist rolli on pilvisus viimase viie aasta jooksul mänginud,” ütles Trenberth. „Samuti on võimalik, et osa soojusest on läinud ookeanide süvakihtidesse,” lisas ta.

Nii Trenberth kui ka Willis nõustuvad, et inimestel on kliimaprotsesside mõistmiseks veel palju õppida, kuid mõneaastase perioodi põhjal ei saa kindlasti teha järeldust, et pikaajaline soojenemistrend oleks peatunud või pöördumas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2008, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing