Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolmandik firmadest on kurjategijate ohvriks langenud

Mariliis Pinn 25. märts 2008, 14:26

Justiitsministeerium uuris ettevõtete
suhtes ja nende poolt toime pandud õigusrikkumisi. Uuringust selgus, et 2006.
langes kuritegude ohvriks 36% ettevõtetest.

Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Andri Ahvena sõnul intervjueeriti enne aprillirahutusi 702 ettevõtjat ja paar kuud hiljem ka 526 töötajat. Ettevõtted valiti juhuslikult äriregistrist, neid küsitles Emor ja andmeid analüüsiti Tartu ülikoolis.

"Tulemustes ei olnud võrreldes välismaa sarnaste analoogidega midagi üllatavat. Domineerib vargus või pettus, kus süüdlane on teada ehk varas kinni peetud või pettur tuvastatud. Küllalt vähe on juhtumeid, kus töötaja on olnud füüsiliselt ohus,“ ütles Ahven.

2006. langes kuritegude ohvriks 36% ettevõtetest, korduvalt langes kuritegude ohvriks 24% ettevõtetest ja viie või enama kuriteo ohvriks 10% firmadest. Kõige rohkem langeti kliendi või partneri pettuse ohvriks, tervelt 20% ettevõtetest olid petta saanud. Teisel kohal olid vargused, mille üle kurtis 15% firmadest.

Mida suurem on firma, seda rohkem on tõenäoliselt kurikaeltega vaja tegeleda. Kuni nelja töötajaga firmade vastu pandi toime keskmiselt 0,7 kuritegu, üle 50 töötajaga ettevõtte vastu aga 3,4 kuritegu.

Keskmiselt tekitati kuriteoga firmale 10 000 krooni kahju.

Ahvena sõnul näitas uuring, et ettevõtted ei ole piisavalt defineerinud ärisaladust ja see on valdkond, kus saab ise palju ja lihtsate vahenditega ära teha. Vaid 36% ettevõtetest on ärisaladuse kirjalikult defineerinud ja seda käsitles töölepingus 47% firmadest.

Kolmandik töötajatest puutus 2006. aastal oma töökohal kokku kuriteoga. Verbaalselt ähvardati 8% töötajatest ja 2% ähvardati vägivalla või relvaga. Reaalseid kallaletunge toime ei pandud.

Ahven tõi välja ka, et 5% uuringus vastanutest ütles, et iga nädal on tööl keegi kolleegidest alkoholijoobes.

"Teeninduses oli kõige rohkem töötajate ähvardamist vägivallaga. Primaarsektoris ehk põllumajanduses kurdeti laimu rohkem kui kuskil mujal. Sidesektori poole peal märgiti küberkuritegevuse levikut. Sotsiaalsektoris hakkas silma andmekaitseprobleemistik,“ loetles ta olulisemaid tähelpanekuid.

Vaid 40% ettevõtetest teatas viimasest kuriteost. "Kuritegude puhul nagu näiteks poevargus, maksmata arve, saamata kaup ehk seal, kus on süüdlane teada, on vähem tõenäoline, et politseile teatatakse. 20% ettevõtetest lahendasid probleemi ise, viiendik ei usu, et juhtum on politsei pädevuses, pöörduti ka inkassosse või kohtusse või siis ei peetud seaduserikkumist oluliseks, kuna summa oli näiteks väike või ei arvatud, et saab midagi teha,“ põhjendas Ahven madalat kuritegevusest teatamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2008, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing