Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Liikluskaameraga fikseeritud rikkumise eest 3000 krooni trahvi

25. märts 2008, 14:31

Nn liikluspaketi eelnõuga loodud uue,
kirjaliku hoiatamismenetluse nime kandev menetluse kohaselt saadab politsei
kaamera poolt fikseeritud liiklust rikkunud auto omanikule või vastutavale
kasutajale trahvinõude kuni 3000 krooni.

Eelnõuga loodud uue, kirjaliku hoiatamismenetluse nime kandev menetluse kohaselt saadab politsei kaamera poolt fikseeritud liiklust rikkunud auto omanikule või vastutavale kasutajale trahvinõude kuni 3000 krooni. Tegemist on hoiatustrahviga põhjusel, et õiguspõhimõtetest lähtuvalt saab karistada vaid isikut, kes on teo tegelikult toime pannud . Hoiatustrahv ei ole kuriteo- ega väärteokaristus ning seda ei kanta karistusregistrisse.

Trahviteate saanud omanikul on järgmised võimalused:

1) ta maksab trahvi ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult ning sellega kõik piirdubki;

2) ta vaidlustab hoiatustrahvi. Sellisel juhul alustatakse tavalist väärteomenetlust. Kui sõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahvi väitega, et autot kasutas keegi teine, kuid seda ei tuvastata, jääb hoiatustrahv jõusse;

3) omanik ei tee midagi.Sellisel juhul muutub trahviteade sundtäidetavaks, seega täitmisel lisandub trahvile täituritasu.

Nn liikluspaketi eelnõus välja pakutud kirjaliku hoiatamismenetluse näol on tegemist juba mitmes Euroopa riigis edukalt käivitunud menetlusega, mille kohta on Euroopa Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, et liiklusohutuse parandamiseks on selline riive lubatud, teatas justiitsministeerium.

Eelnõu ühe autori Sten Linnu sõnul peetakse automaatset kiiruskontrolli kõige tõhusamaks liiklusjärelevalve viisiks, mis on edukalt kasutusel mitmes riigis. Automaatsete kiiruskaamerate efektiivsus põhineb sellel, et kaamera fikseerib võrdselt kõik rikkumised. See aga tingibki vajaduse lihtsama menetluse järele - politsei peab suutma ka kõigile rikkumistele reageerida.

Eelnõu kohaselt vastutabki kiiruseületamise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja (näiteks liisitud autode puhul), mille aluseks on eeldus, et üldjuhul kasutab sõidukit siiski selle omanik või ta teab, kes tema sõidukit kasutab. Seega on omanikul vastutus ka selle eest, mis tema sõidukiga toimub. Kui omanik sõidukit ei juhtinud, jääb talle alati võimalus trahv vaidlustada.

Linnu sõnul ei ole hoiatusmenetluse puhul tegemist vastuoluga põhiseadusega, küll aga on tegemist põhiseaduslike õiguste riivega. „Selliste riivete tekitamisel seadusandja poolt tuleb alati teha läbi kaalumise protsess, kas pakutav meede on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga,“ selgitas Lind.

Ka justiitsminister Rein Lang eitab kategooriliselt, et hoiatusmenetluse puhul on tegemist põhiseaduse vastase ettepanekuga. "Küll aga lasub Riigikogul kohustus kaaluda põhiseadusest tulenevaid väärtusi," rõhutas Lang.

Sten Linnu sõnul on paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Suurbritannias, Hollandis, Austrias ja Soomes sarnane menetlus juba olemas.

„Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et arvestades liiklusohutuse parandamise vajadust, on taoline menetluskord lubatud,“ ütles Lind. „Seejuures sai eelnõus pakutud välja leebem regulatsioon kui mitmetes nimetatud riikides - näiteks ei kanta omanikule määratavat trahvi karistusregistrisse.“

Õiguskomisjoni arvamuse puhul on tegemist ühe arvamusega paljudest, mida õiguskomisjon palus eri institutsioonidel eelnõu kohta esitada. Kui kõik arvamused on õiguskomisjonile laekunud, siis arutatakse need uuesti läbi ning kaalutakse poolt ja vastuargumente.

Tänaseks on seadusemuudatus läbinud Riigikogus esimese lugemise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2008, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing