Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aprillisündmuste viitpommi hoovõtt
Aprillisündmuste võimalik kahju Eesti majandusele on 6,8 miljardit. Veel ei ole see käes, kuid kahjumi korjamine kogub tuure ja suures osas meil sellest pääsu ei ole.
Koondamised transpordisektoris alles algasid. Suhete jahenemine Venemaaga, mis tõi kaasa idanaabri juurest saabuvate kaubavoogude kokkukuivamise, toimus aprillis. Transiidiblokaadi mõju pikk viiteaeg tõi koondamised sektorisse alles kuid hiljem. Tõsisemat koondamislainet oli töötukassa statistika põhjal transpordisektoris märgata alles sügisel.
Taastumist ei toimu. Ei Eesti Raudtee, ega Tallinna Sadam looda, et nad oma kaotatud Venemaa kaubavood senisel kujul kunagi enam tagasi saavad. See aga tähendab, et Venemaalt tulnud kaubavoogude teenindamisest elanud ettevõtted, kes seni säästukuuril elades veel nina vee peal hoidsid, peavadki jääma paastule. Pikalt aga nii vastu ei pea ja koondamised jätkuvad.
Seega liigutakse veel lähitulevikus majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdi Mario Lambingu prognoositud mustema stsenaariumi poole. Transiidisektor kaotab 2000 töökohta ja koos kaudsete kahjudega seeläbi Eesti riik transiidisektorist tulemata jäänud raha 6,8 miljardi krooni eest.
Kriisi positiivne külg on ellujääjad, kes asunud tegevust ümber korraldama. Transpordi infrastruktuuri suuromanike Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama konteinervedudele ümberorienteerumine toimub kiiduväärt energilisusega.
Nende edu tähendab paljude väiksemate transiidiäri teenindamisega tegelevate ettevõtete ellujäämisvõimalust.