Efektiivsus tõuseb lihtsate vahenditega

Firma juhtidel tuleb töö efektiivsuse tõstmiseks viia ellu töökorralduslikke muudatusi, mis võimaldavad töötajal oma tööaega paremini kasutada. Ladu ei ole siin erand.

Esimene samm efektiivsuse tõstmiseks on probleemide algpõhjuste väljaselgitamine. Tagajärgedega võitlemine ei vii edasi, kuna probleemi algne põhjus jääb alles ja tekitab ka tulevikus ebaefektiivsust. Alljärgnevalt mõned näited, kuidas leida probleeme ja neid lahendada.

Sageli on nii, et töötajatele antud juhised on ebapiisavad, mistõttu ei ole võimalik töö eesmärki tulemuslikult täita. Loodetakse, et laotöötaja suudab vaid oma mõistust appi võttes leida parima töötegemise viisi. Tegelikult vajavad töötajad juhendamist. Näiteks võib tuua ettevõtte probleemi, et ladu ei jõua kaubatellimusi õigel ajal kokku panna ja pea iga päev tuleb laotöötajatel teha ületunde. Laotoimingute analüüsil selgus, et põhjuseks ei olnud töötajate vähesus, vaid lao sees välja kujunenud komplekteerimisviis - tellitud kaubad toodi laost kast kasti haaval väljastusse. Õigete töövõtete (komplekteeritakse tellimus korraga) tutvustamise ja kehtestamise järel selgus, et kogu töö on võimalik ära teha samade inimestega normtööaja piires.

Töötajatele tuleb selgitada nende rolli tarneahelas ja seda, kuidas nende töö tulemus mõjutab teiste ahela lülide tööd. Ükskõik millises laoprotsessis peituv probleem mõjutab doominoefektiga ka kõiki järgnevaid toiminguid, mistõttu kannatab kogu süsteemi efektiivsus. Kindlasti aitab ettevõtte eesmärkide täitmisele kaasa motivatsioonisüsteem, mis seob endas nii meeskondlikud kui ka töötaja isiklikud motivaatorid. Meeskondlike mõõdikutega ei tohi aga minna töötaja mõjuulatusest välja. Ilmselgelt ei suuda laotöötaja mõista enda tulemustasu seost ettevõtte käibega, küll aga on talle täiesti arusaadav tulemustasu osaline seotus laotöö kvaliteedinäitajatega.

Tüüpiline juhtimiseksimus on, et ühe probleemi lahendamisega tekitatakse uued. Võtame näite, kus varude hulk ettevõtte laos on kasvanud. Seetõttu on laoruum jäänud kitsaks ja kaupade mahutamiseks otsustatakse laiendada ladustamisala vastuvõtuala arvel. Laotöötajad vajavad aga kauba vastuvõtualal piisavalt ruumi kauba laadimiseks, sorteerimiseks ja kontrollimiseks. Pinna vähenemisel saame tulemuseks hoopis kauba vastuvõtu aeglustumise, segadused ja eksimused kauba kontrollimisel ning paigutamisel, ehk töö efektiivsuse langemise. Eksimused vastuvõtul põhjustavad omakorda ebatäpsusi kaubavarude laosaldodes, millest jällegi tulenevad valed ostuotsused. Vale ostuotsus tähendab lattu suuremate varude kogunemist ning kaubad ei mahu ära ka laiendatud ladustamisalale. Probleemi lahendamiseks tuleb ettevõtte juhtkonnal üle vaadata varude juhtimise poliitika, ehk kas on vaja omada nii suuri varusid. Kui muudatused ei ole võimalikud, tuleb analüüsida lao ruumikasutust. Kas laokohad on õige suurusega, kas laos ei seisa üleliigseid varasid, nagu arhiividokumendid, vana kontorimööbel vms, ning teha nende arvel lattu ruumi juurde. Üle tuleb vaadata laoriiulite paigutus ja kaaluda ruumisäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu või osade kaupade siirdamist lisapinnale.

Ülaltoodu oli ainult väike osa efektiivsuse tõstmise võimalustest laos. Lao juhtimisel ja planeerimisel tuleb keskenduda tervikule ning midagi ei tohi jätta juhuse hooleks.

Autor: Peep Piiber