Kasutusloata hoone jätab omaniku vastutusega üksi

Siim Sultson 26. märts 2008, 00:00

"See niinimetatud arendaja oli korralik pätipoiss, kes jättis paljud asjad pooleli ja kadus lihtsalt ära," lajatas Tallinnas Nõmmel asuva endiselt kasutusloata elamu korteriühistu juhatuse liige Piret Lett pahaselt. Viie aasta eest alanud hoone ehitust arendas pidevalt muutuvate firmanimede varjus Andrus Metsniit, kes nüüdseks on ühes oma ettevõtetega kadunud.

"Majale jäeti katusele suitsuluuk üldse tegemata. Lisaks on rõdupiirete kinnitused viletsad, ühe korteri kohal lekib katus. Kasutusloa saamine on aga väga keeruline asjaajamine," ohkas Lett.

"Kasutusloa taotlemine pole kahjuks eriti populaarne," tunnistas Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint. Tema seletusel annab see ostjale kindluse, et maja või korteri näiteks kütte- või elektrisüsteem vastab ehituslikele nõuetele.

Teisalt leiab ta, et ostja ei peakski kasutusloata maja või korteri eest tasuma täissummat. Lõppsumma saaks arendaja kätte alles kasutusloa omandamisel - nii tekiks tal huvi kasutusloa taotlemise vastu.

Ehkki kortermajas ei saa kasutusluba korterikaupa taotleda, peab Aint mõistlikuks juba pooleldi valminud suures hoones taotleda luba majaosade, näiteks trepikodade kaupa - siis saab juba osades valminud korterites seaduslikult elada. Ridaelamutele väljastatakse ju kasutuslube ka boksikaupa.

"Kui arendaja kõik korterid täishinnaga kasutusloata majas maha müüb, on ta puhas poiss," nentis ta. Siiski võib ehitusseaduse alusel kasutusloata pinnal elavat eraisikut karistada kuni 18 000 krooniga, firmasid kuni 500 000 krooniga.

Kasutusloa taotlemise paberite hulk ja liigid sõltuvad objektist. Kõige aluseks on ehitusdokumentatsioon, kus peavad olema kaetud tööde aktid, materjalide sertifikaadid, ehituspäevikud, koosolekuprotokollid, lõplikud elektri- ja ventilatsioonisüsteemi mõõdistused. Kui eramul piisab vaid ühest kaustast, siis kortermajal võib alusdokumentide hulk vajada tervet kasti. Dokumentide alusel peab kohalik omavalitus väljastama kasutusloa 20 päeva jooksul. Selle aja jooksul saadab omavalitsus ehitisega tutvuma erikomisjoni.

Loomulikult soodustame kasutusloa hankimist. Praegu me veel kasutusloa puudumisest probleemi ei tee. Kahe-kolme aasta pärast ilmselt nõuame seda. Üks võimalik meede oleks siis määrata kasutusloata hoone omanikule kõrgem omavastutus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:26
Otsi:

Ava täpsem otsing