Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pronksiöö kahjuarve võib tõusta kuni 6,8 mld kroonile

Tanel Raig 26. märts 2008, 00:00

Veel ei ole sellise kahjuni jõutud, kuid kõige hullem stsenaarium võib alles ees seista, sest mõjud võivad avalduda pika viiteajaga.

Mõned aastad tagasi meediakära saatel tegevust alustanud ja ka aasta logistikateo tiitli võitnud Sillamäe Sadam kiratseb. Juba eelmise aasta novembris kirjutas Äripäev, et sadama esialgu loodetud 3 miljoni tonnise kaubamahu asemel, tuleb 2007. aastal täis vaid 2 miljonit tonni kaupa. Tegelikkuses on sadam võimeline läbi laskma 15 miljonit tonni kaupa. Praegu ei soovi sadam oma eelmise aasta tulemusi avaldada. Kuid sadama turundusdirektor Andrei Birov hindab kogu Eesti transiidisektori seisundit ja ütleb, et transiidimahtude vähenemisest kaotab kogu Eesti riik aastas miljardeid kroone.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambing ütleb välja konkreetse rahalise kahju vahemiku. Kuna aprillisündmuste tagajärjel on Eesti Raudtee veomahud kukkunud ca 40% (kaubavedu sadamate kaudu veidi vähem), siis arvestades transiidisektoris töötavate inimeste arvu ja nende loodavat lisandväärtust, tähendaks püsiv 30-40protsendiline kaubamahtude vähenemine hinnanguliselt kuni 2000 töökoha kaotamist transiidisektoris. Selle mõju SKP-le on 1-2%, ehk 2-4 miljardit krooni. Koos kaudsete mõjudega on Lambingu hinnangul aga kaotused veel kuni ca 70% suuremad. Kokku tähendaks see siis kuni 6,8 miljardi kroonist kaotust. Samas möönab Lambing, et reaalsed mõjud on jäänud teadaoleva info põhjal siiski väiksemaks. Kuid mõjud võivad avalduda üsna pika viitajaga: "Pole välistatud, et prognoositud suurusjärgus töökohtade kaotamised transiidisektoris veel aset leiavad," nendib Lambing.

Töötukassa andmetele maksti kollektiivseid koondamishüvitisi veonduse ja laonduse sektoris möödunud aastal kokku üheksa ettevõtte 310 töötajale. Enamik neist koondamistest toimus aasta teisel poolel, sügisel.

Transpordifirmade pankrotilainet ei olnud töötukassa eelmise aasta maksejõuetushüvitiste kokkuvõtte järgi veel märgata. Kohtuteadetest võib leida ka vaid kahe suurema transiidisektoriga seotud ettevõtte pankrotiteated. 107 töötajaga Stivideerimise OÜ tegeles laadungi käitlemise ja stividoritegevusega. Möödunud aasta juunis Harju maakohtule esitatud avalduses märgib aga ettevõte, et maksejõuetuse üheks põhjuseks oli aasta alguse kaupade voo vähenemine Venemaalt läbi Paljassaare sadama.

42 töötajaga AS Talstok tegeles väetiste transiidiga Venemaalt kolmandatesse riikidesse, samuti nende ladustamise ja müügiga. Temagi pidi augustis kohtule pankrotiavalduse esitama, kus möönis, et maksejõuetuse üheks põhjuseks on Venemaa tarnijate keeldumine koostööst ning lepingutest taganemine pärast aprillisündmusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing