Rocla lubab automaatseid ja odavaid laotõstukeid

Artikkel

- Uudised
- Tanel Raig
- 25. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rocla lubab automaatseid ja odavaid laotõstukeid
Seeriatootmises olev automaatne laotõstuk pannakse kokku kindlatest standarddetailidest. Varem on automaattõstukeid valmistatud rätsepatööna klientide soovi kohaselt. See tegi automaatse tõstuki valmimise aeglaseks ja kalliks.
Automaatseid laotõstukeid kasutatakse näiteks aluste, paberirullide ja muude koormate transportimiseks lao ja tootmise vahel või tootmisprotsessis. Tänu automaatikale liiguvad koormad kindlaksmääratud marsruutidel ja ajagraafikus täpselt, turvaliselt ja pausideta.
Rocla põhiturg on Euroopas, kus logistikavaldkonda ähvardab tööjõupuudus. "Seetõttu tuleb tootmist kiiresti paremaks muuta materjalikäsitluse automatiseerimisega," nendib Rocla tegevdirektor Jussi Muikku. "Kliendile on sageli optimaalne lahendus automaatsete ja tavatõstukite ühendamine."
Seni on üleminek automaatikale olnud kallis, jäik ja aeglane. "Seeriaviisiliselt toodetavat laotõstukit on kerge kasutusele võtta ja investeeringu tasuvus on tänu kiiretele tarnetele ja jõudlusele lühike," kinnitab Muikku.
Automaatse laotõstuki juures kohandab Rocla oma tõstukite juures kasutusel olevaid lahendusi. Tõstukil on näiteks Humanici veermik ning kõrgele tõstev mast Integral, mille tõstesilindrid on ehitatud mastiprofiilide sisse. Inimese ja automaatika vaheliseks suhtlemiseks on tähelepanu pööratud ka näidikutele ja märku andvatele valgusdioodidele.
Kuigi seeriatootmises olevate automaattõstukite hind peaks odavam olema, ei oska OÜ Rocla Eesti müügijuht Tarmo Saks siiski hindasid nimetada. "Hindasid ei ole lihtne teada saada, kuna tegu on ikkagi kliendivajadustele tuginedes komplekteeritava tootega ning hinnad ei ole standardsed," nendib ta.
Peame seda rohkem ideetõstukiks, mis püüab tõsta tootja mainet. Saksamaal on juba mõned aastad tegutsenud firma E&K Automation Eilers & Kirf Gmbh, kes toodab automaatseid tõstukeid.
Still on teinud ühe täisautomaatse masina, aga minu teada nad neid tuhandetes ei müü, sest turvanõuded on selliste masinate puhul väga ranged. Tänu rangetele turvanõuetele on piiratud masinate liikumiskiirus, seega jääb nende tootlikkus alla tavamasinatele. Samas pole teada ka nende töökindlus ja ekspluatatsioonikulud.
Meie käest ei ole varem küsitud selliste tõstukite kohta ja arvestades eelpool toodut, siis arvan, et turg ei ole selliste masinate jaoks veel küps. Ka Lindel ei ole plaanis lähiajal sarnaseid masinaid tootma hakata.
Valmiskauba logistikat automatiseerides kaalusime ühe automatiseerimise võimalusena ka nn AGVde (automated guided vehicle) kasutamist. Otsustasime aga siiski odavama rööbasteedel toimiva lahenduse kasuks.
Rocla esitletud lahenduse puhul on minu arusaamist mööda seotud tavaline AGV ja tervenisti automatiseeritud laosüsteem, kus lattu kauba paigutamine, sealt võtmine ja ka fifo jälgimine toimub automaatselt.
Praegu laialt kasutatavad automaatsed ladustamissüsteemid on siiski rohkem statsionaarsed, st riiulite vahele fikseeritud. Selline lahendus on kindlasti kiirem ja liigutuste mõttes täpsem.
Tutvustatud automaattõstukite puhul tekitabki kahtlust tootlikkus ja kogu süsteemi töökindlus. Oluline argument on küll kindlasti mingi seadme seeriatootmine, mille abil tõuseb töökindlus (võrrelda võib sõiduautode seeriatootmisega).
Kokkuvõtvalt on Rocla pakutud lahendus huvitav, kuid küsimus on kiiruses ja töökindluses. Kindlasti on selliste seadmete kasutamist seni takistanud kallis hind, pikast tarneajast tulenevaid probleeme on aga olnud võimalik normaalse planeerimisega eliminieerida. Ise valin laoseadmeid hinna, töökindluse ja lihtsuse järgi.
Kindlasti on Rocla toote puhul tegemist järgmise sammuga automaattõstukite (AGV - automatically guided vehicle) segmendis. Rocla on selles vallas tegutsenud aastakümneid, omades varem selleks lausa eraldi firmat.
Samas ei ole tehnoloogiliselt tegemist millegi väga erilisega. Erinevatel messidel on sama asja näidatud juba aastaid. Automaattõstukid eeldavad väga suuri mahtusid ja täpselt ühesuguseid töövõtteid. Ka Rocla tutvustuses on kirjas, et kasutuskohtadeks on peamiselt liikumine tootmise ja lao vahel - Eestis ei olegi nii suuri mahtusid, kus see lahendus ennast õigustada saaks. Kindlasti võib kuskil kasutada, et oleks uhkem tunne, aga reaalset vajadust ma sellele ei näe.
Laadur ei paku automaatseid tõstukeid turu puudumise ja samuti automaattõstuki vähese paindlikkuse tõttu.
Automaattõstukite segment on ja jääb eriliseks valdkonnaks, millel on mõned kliendid, kes selliseid tooteid kasutavad. Laiemalt kasutama neid ilmselt ei hakatagi - meil lihtsalt pole selliseid kohti. Kui üritada seda kasutada tavalaos, siis tööjõu vajadus ei vähene, vaid suureneb - keegi peab ju masinat pidevalt programmeerima uusi ülesandeid täitma. Samuti on vaja garanteerida, et tõstuki liikumistee oleks kogu aeg tühi - tekib täiendav ruumikulu.
Erineva automatiseerituse tasemega laotõstukeid toodetakse üsna pikka aega, sh ka täiesti juhita variante juba vähemalt viimased kümme-viisteist aastat.
Rocla automaatse tõstuki tootmise teates on uuenduslik just seeriatootmine. Selle konkreetse tõstuki näol on aga tegemist spetsialiseeritud nišitootega, mis on rakendatav pigem tootmises, mitte laologistikas.
Kuna tegu on nišitootega, on nõudlus kogu maailmas taolist tüüpi tõstuki järele pigem marginaalne. Põhjus on selles, et selline automaatne tõstuk on traditsioonilisest tõstukist oluliselt aeglasem, väiksema opereerimispaindlikkusega ja sellest hoolimata isegi seeriatootena päris kallis.
Selleks, et hinnata, milline oleks nõudlus Eesti turul, peaks teadma, kui suur on tõstukite tootmise maht, tarneaja lühenemine ja seeläbi saavutatav väidetavalt madalam hind.
Kui vastused nendele küsimustele on olemas, saaks hinnata ka nõudlust automaatsete tõstukite järele turul. Meie kliendid pole sellist tõstukit seni vajanud ega meilt küsinud.
Kuna me ise oleme orienteeritud laolahenduste pakkumisele, siis soovitame inimtööjõu vähendamiseks otsustada pigem täisautomaatse laolahenduse kasuks. Selles on materjalikäsitluse protsess küll täielikult automatiseeritud, kuid oluliselt lihtsamate vahenditega.
Samuti on võimalus kaaluda poolautomaatse laolahenduse varianti, kus näiteks nupulevajutus toob vajaliku riiulibloki koos vajaliku kaubaga operaatori juurde.
IT-põhine laoprotsesside juhtimine võimaldab rakendada moodsaid kauba tuvastamise ja adresseerimise meetodeid. Laos teeb töö ära ka 40-70% väiksema arvu töölistega, kui kasutada näiteks mõnda nn kaubad komplekteerijani (goods to operator) gravitatsioonijõul toimivat, oluliselt odavamat ning ühtlasi hooldusvaba süsteemi.
Õigesti valitud riiulisüsteemide ja sobivate tõstukite jm sisetranspordivahendite komplekslahendus annab võimaluse ladustada ning komplekteerida kaubad maksimaalselt kontsentreerituna ning seeläbi oluliselt vähemat tööjõukulu nõudvana.
Kahtlemata on Rocla tootearendus tänuväärne. Praegu on see tehnoloogia aga laolahenduste osana veel liiga komplitseeritud. Kui automaatne tõstuk on katki ja seda oskab Baltikumis või Põhjamaades uuesti töökorda seada vaid üks-kaks spetsialisti, tähendab see tõsiseid tööseisakuid ja seega suuri kulusid.
Samas ei välista, et tulevikus mõnele kliendile loodav lahendus hakkab kunagi sisaldama ka Rocla poolt esitletavat automaat-transportööri.
Hetkel kuum