Roheline logistika - kas tulevikutrend?

Roheline on värv, mis on saanud märksõnaks keskkonnakaitsele, säästlikule tarbimisele ja taaskasutamisele. Inimesed hindavad ja kasutavad üha rohkem tooteid ja teenuseid, mis on kooskõlas ka keskkonnaga.

Ressursside maksimaalne ärakasutamine, CO" vähendamine ja energia kokkuhoid omavad suurt rolli iga rohelisuse poole püüdleva ettevõtte tarneahelas. Tarneahela efektiivsuse tõstmine ja võimalike korduvkasutatavate materjalide osas kvaliteetsete ja keskkondasäästvate lahenduste eelistamine soodsatele lahendustele on ettevõtetele tihtipeale võõras. Keskkonnasäästlikus eeldab suuremaid investeeringuid, samas aga unustatakse kulude kokkuhoid pikas perspektiivis. Kvaliteetsete, keskkonnasõbralike transpordivahendite, seadmete ja transpordipakendite kõrge hinna tõttu eelistatakse tihti odavamaid lahendusi. Korduvkasutatavate sertifitseeritud transpordipakendite kasutuselevõtmine on üheks lihtsamaks sammuks teel keskkonnasõbralikkusele ning kulude kokkuhoiule. Ei tohi lasta ennast hirmutada sertifitseeritud transpordipakendi hinnast, mis on ühekordsest pakendist kallim. See on investeering, mis tasub ennast pikas perspektiivis mitmekordselt ära.

Infotehnoloogia areng ja inimeste internetistumine sunnivad tootjaid kasutama järjest kiiremaid ja kulukamaid transpordilahendusi - kliendid soovivad kaupu täna, mitte homme. Seda väljendab ka lennutranspordi maht, mis on nii Eestis kui ka kogu maalimas jõudsalt kasvanud. Meid külastavad igapäevaselt järjest suuremad kaubalennukid, mille kütusekulu on kaugel säästlikkusest. Siinkohal tulevad erinevad võimalused tarneahela säästlikumaks muutmiseks. Üheks selliseks on JIT (just in time) mudel, kus pahatihti ei ole võimalik transpordi optimeerimine, kuna aeg on rangelt piiratud. Samas võimaldab JIT minimaalset laovaru ning kindlaid ja korrastatud tarneid, mis võimaldab vähendada kulusid ning energia kulutamist.

Kuigi valitsused võtavad kasutusele järjest uusi ja rangemaid norme veokite mootoritele, on autod üheks suurimaks saastajaks, eriti linnades. Teine veokite murepunkt on 6-7kordne kütusekulu võrreldes sõiduautodega. Lahendus on biokütused. Need on tänu uutele tootmissüsteemidele ka hinna poolest konkurentsivõimelised. Kahjuks on biodiislit pakkuvate tanklate võrk alles lapsekingades nagu ka projektid vesinikmootoritega veokite tootmiseks. Kuna vesinikauto mootorist väljub heitgaaside asemel ainult vesi, oleks see tohutu hüpe atmosfääri pääseva CO" alandamiseks. Peab lootma, et insenerid suudavad probleemidele lahendused leida ja mõistliku hinnaga vesinikautod sõidavad meie teedel juba õige pea.

Loomulikult on roheline imago firmale ka hea turundusväljund. Inimeste teadlikkus keskkonnaprobleemide osas järjest kasvab ja on vähe neid, keda see külmaks jätab. Programmid millega sinist planeeti päästa proovitakse, on logistikafirmade reklaammaterjalides kindlal kohal. Suurte rahvusvaheliste kontsernide nagu TNT, DHLi eeskujul peavad konkurentsis püsimiseks sama teed minema ka väiksemad Eesti ettevõtted. Mitmed Eesti vedajad on võtnud kasutusele kahekorruselised haagised, mis just grupikaupade veol võimaldavad kaubaruumi maksimaalset ärakastutamist.

Keskkonda mõjutavatele logistilistele probleemidele pööratakse üha suuremat tähelepanu praeguses ja tulevikulogistikas. Ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite juba üheksandat aastat korraldatav Logistikaseminar keskendub tänavu keskkonnateemale. Olen kindel, et tegemist on jõudsalt areneva tulevikutrendiga, millega juba lähitulevikus puutavad kokku kõik, kes tegelevad logistikaga.

Autor: Lauri Latt