Ümberkorraldused hoiavad Eesti Raudteed vee peal

2006. aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 44,3 miljonit tonni kaupa, 2007. aastal oli kaubaveomahuks 36,68 miljonit tonni. Ka 2007. aasta neli esimest kuud olid Eesti Raudtee kaubavedudele väga head, kui ööpäevas võeti piirilt vastu rekordiliselt keskmiselt 36,1 rongi ja veeti kuus üle 4 miljoni tonni kaupa.

2007. aasta aprillis-mais toimus Eesti ja Venemaa poliitiliste suhete järsk jahenemine ning seda oli tugevalt tunda ka raudteel. Alates maist kuni möödunud aasta lõpuni võttis Eesti Raudtee ööpäevas piirilt vastu keskmiselt 18,7 rongi ja kaubaveo maht kuus langes 2,2-2,5 miljonile tonnile. Sarnased kaubaveomahud püsivad praeguseni.

Kaubamahtude oodatust varasem ja järsem langus sundis Eesti Raudteed 2007.aastal kokkuhoiule, mis tõi kaasa tööjõuvajaduste, kulude ning investeeringute ümbervaatamise.

Töömahu vähenemise tõttu loobuti 200 raudteelase töökätest. Praegu töötab Eesti Raudtees ligi 2100 inimest. Samuti kärbiti kulutusi sadade miljonite kroonide ulatuses, säilitades samas investeeringud raudtee infrastruktuuri.

Muutunud veomahtudega käivitatud ümberkorraldused on õnneks olnud edukad. Kaubavedude struktuuri ja hindu ümber kujundades on Eesti Raudtee jätkuvalt suutnud täita oma laenukohustusi, investeerida infrastruktuuri ja veeremisse ning püsida kasumis.

Ettevõtte eelmise aasta müügitulu oli 1,803 miljardit krooni ning puhaskasum 138 miljonit krooni (see ei ole teenitud kaubavedudest). Aasta varem olid tulemused vastavalt 1,95 miljardit krooni ja kasum 249 miljonit krooni.

2007. aasta septembris sai valitsuselt heakskiidu Eesti Raudtee uus äriplaan.

See kajastab langust pikaajalise äritegevuse mahtudes. Et sellises olukorras majanduslikult edukalt toimida peab äriplaan vajalikuks keskmise juurdepääsutasu ja kaubaveotasu suurendamist.