Eesti-Vene Kaubanduskoja juht: suhted on läinud jahedamaks

26. märts 2008, 18:06

Eesti-Vene Kaubanduskoja juhi sõnul tuleb
Eestil teha valik: kas pragmaatilised kaubandussuhted Venemaaga või poliitilised
ambitsioonid, praegustele suhetele annab ta hindeks kahe.

Eesti-Vene Ettevõtjate Koja juht Oleg Karpikov andis intervjuu Äripäeva venekeelsele uudisteportaalile dv.ee

Kas majanduskoostöö Venemaa ja Eesti vahel on pronksiööst möödunud aastaga muutunud? Kuidas Te hindaksite riikide suhteid 5 punkti skaala järgi?
Kahjuks suhted eriti muutunud ei ole, kuid tekivad võimalused dialoogiks. Mina paneks 2.

Aprillisündmuste tõttu kaotas meie transiit 7 miljardit krooni. Kas kahjum suureneb veelgi või seda annab kuidagi vältida?
Kindel on see, et kaubavedu vähenes kaks korda võrreldes oma hiilgeajaga möödunud aasta kevadel. Kui suhted Venemaa ja Eesti vahel tipptasemel ei parane, siis meie kaotatud summad jätkavad kasvu, kuid mitte kiiret, kuna ülejäänud maailmas transiidimahud suurenevad. Eelkõige peame me hakkama suhtuma Venemaasse kui kiiresti areneva majandusega partnerisse ja heasse naabrisse ning ehitama välispoliitilisi suhteid lähtudes just nendest põhimõtetest.
Kui suhtuda Venemaasse kui vaenlasesse, kellest me oleme energeetiliselt sõltumatut, siis vaevalt soodustab see lähenemist. Eelkõige tuleb teha endale selgeks, mis on Eesti majandusarengu jaoks tähtsam: kas pragmaatilised kaubandussuhted Venemaaga või poliitilised ambitsioonid.

Kas Teile ei tundu, et mullustele poliitilistele sündmustele järgnevad fataalsed majanduslikud tagajärjed, kuna Venemaa ehitab oma infrastruktuuri ning Eesti kaotab konkurentsivõime?
Jah, see on võimalik, kuid selleks kulub vähemalt kolm aastat.

Mida tuleb arvestada alustades Venemaal oma äri? Kuidas Venemaal Eesti ärimeestesse suhtutakse pärast 2007. aasta aprillisündmusi?
Venemaal tuleb arvestada pidevalt muutuva seadustega, mis viiakse kooskõlla ELi ja WTO standarditega, seetõttu tuleb jälgida kõiki muudatusi maksustamises, tolli ja raamatupidamist puudutavas seadustes.
Kui ausalt öelda, siis pärast aprillisündmusi muutus suhtumine Eesti ärimeestesse negatiivsemaks.

Millises valdkonnas on Teie arvates ärisuhted kõige perspektiivikamad?
Arvan, et seoses toiduainete kallinemisega on kõige perspektiivikam just see valdkond.

Miks kojas on kõigest 34 liiget, samas kui Eestis on umbes 12 000 venekeelset ettevõtet? Kas ettevõtted ei taha liituda ettevõtjate kojaga?
Reeglina ei vaja suured ettevõtted koja kaitset. Nad arvavad, et omavad Venemaal piisavalt haldusressursse ning ei vaja vahendajat. Koda on mõeldud kesk- ja väikeettevõtete jaoks. Siin tekibki küsimus, kas tasub liituda kojaga ning maksta liikmemaksu või piirduda meie teenustega. Suurem osa ettevõtetest läheb turule meie abiga, kuid selleks ei pea tingimata olema koja liige. Seetõttu ei olegi kojal palju püsiliikmeid, kuid nende arv suureneb pidevalt, aga meie teenuseid on kasutanud juba tuhanded ettevõtted.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. March 2008, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing