Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veider talveilm – kas globaalse soojenemise tulemus?

26. märts 2008, 12:23

Ebatavaline talveilm on hämmastanud kõikjal
põhjapoolkeral elavaid inimesi, eriti kummaliseks on ilm muutunud viimase paari
kuu jooksul.

Tavaliselt lumevaba Bagdadit rabas lumetorm, samuti halvasid liikluse ootamatult tugevad lumesajud Kesk-Hiinas. Euroopa põhjaosas, sealhulgas ka Eestis, jäi aga talv peaaegu ära, mitmetes riikides oli talv sajandi kõige soojem. Ekspertide sõnul on mitmed ilmastikunähtused kokku langenud, kirjutas National Geographic. Kas ebatavalisest talveilmast võib teha järeldusi ka globaalse soojenemise kohta?

Mis siis maailmas täpsemalt toimus?

Rootsi meteoroloogid teatasid sel kuul, et tegemist oli pehmeima talvega Rootsi ajaloos alates andmete kogumise algusest aastal 1756.

Ka Soomes oli tegemist teadaolevalt kõige soojema talvega – keskmine temperatuur oli koguni viie kraadi võrra tavapärasest kõrgem. Norras on samuti sajandi kõige soojema talv.

Suurbritannias õitsesid siniliiliad Londoni rahvusliku ajaloomuuseumi andmetel esimest korda veebruarikuus. Tavaliselt õitseb see taim aprillis ja mais.

Kuid mujal põhjapoolkeral oli talv tavapärasest karmim.

Jaanuaris halvasid lumetormid Kesk-Hiina. Hukkus vähemalt 60 inimest ning üle kogu riigi jäi rongijaamadesse lõksu umbes 5,8 miljonit inimest.

Lumesadu tabas samal kuul ka Lähis-Ida, kattes kogu piirkonna seal harvanähtava lumevaibaga. Paljud Iraagi pealinna Bagdadi elanikud nägid lund esimest korda elus.

Põhja-Ameerikas pidid inimesed sel aastal aga toime tulema suurima lumehulgaga alates 1960. aastast

Neid ebatavalisi sündmusi toetavad omalt poolt ka viimased andmed maailma kliima kohta. Kliimauurimiskeskused täheldasid viimasel aastal globaalse õhutemperatuuri langust 0,64 kraadi võrra.

Kas kliimamuutuste skeptikutel on põhjust sellest faktist kinni haarata ning kasutada seda tõendina selle kohta, et globaalset soojenemist ei toimu?

Tuntud globaalse soojenemise skeptik, Arizona ülikooli klimatoloog Robert Balling jääb ebatavalise ilma tõlgendamisel vaoshoituks. „Trend on küll üllatav, kuid ma ei usu, et sel oleks mingit statistilist olulisust,” ütles ta. „Me teame, et kui temperatuur oleks tõusnud, oleks see globaalse soojenemise teooria pooldajate rõõmupäev ning seda võetaks järjekordse tõestusena. Skeptikud suhtuvad jahenemisse aga märksa ettevaatlikumalt.”

Samuti kliima soojenemise skeptikuna tuntud Alabama ülikooli teadlane John Christy arvab, et temperatuuri langust 2007. aasta jooksul võib seostada peamiselt El Ni?o faasilt La Ni?a faasile üleminekuga.

El Ni?o on ilmastikunähtus, mille tagajärjel on Lõuna-Ameerika läänerannikul merevee pinnakiht oluliselt soojem kui tavaliselt. La Ni?a puhul on tegemist vastupidise äärmusega. Need protsessid ei põhjusta ebatavalist ilma mitte ainult Lõuna-Ameerikas, vaid omavad mõju üle maailma.

Kaht äärmuslikku faasi eraldab teineteisest enamasti mitmeaastane vahepealne periood, kuid viimane muutus toimus otse ühest faasist teise ilma vaheajata. Sellega temperatuurimuutust Christy arvates seletada saabki.

„Regionaalne ilmastik on aastast aastasse väga muutlik, eriti põhjapoolkeral,” selgitas Christy. „On väga tõenäoline, et igal aastal on kusagil tegemist mingis mõttes rekordilise aastaga. Globaalse soojenemise seisukohalt pole see aga kuigi oluline, sest huvi pakub eelkõige pikemaajalisem trend. Soojenemine on aga toimunud vastavalt IPCC (ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) kõige tagasihoidlikumale mudelile.”

Mahe talveilm Põhja-Euroopas on aga Suurbritannia klimatoloogi Simon Boxalli sõnul eelkõige seotud Põhja-Atlandi ostsillatsiooniga.

Assooride kohal valitseb enamasti püsiv kõrgrõhuala, Islandi kohal aga madalrõhuala. Seega liigub õhk peamiselt Assooridest Islandi ja Põhja-Euroopa suunas. See on üks põhjustest, miks on ka Eestis valitsevaks just läänekaarte tuuled. Kui õhurõhkude erinevus Assooride ja Islandi kohal on suur, on ka läänevool tugevam ning Põhja-Euroopas valitseb Atlandilt pärit niiske ja pehme talveilm. Vastupidisel juhul, kui õhurõhuerinevused on väiksed, domineerib Eestis aga Venemaalt pärit külmem ja kuivem krõbe talveilm.

„ Selle talve erinevused Euroopa ja Põhja-Ameerika ilmastikus ei tulene kliimamuutusest,” ütles Boxall. „Kõigest ühe aasta andmete kasutamine kliima muutumise või mittemuutumise tõestamiseks on teaduslikult väga kaheldava väärtusega tegevus. Ma ei usu, et kliimat uurivate teadlaste seas on täna neid, kes kindlalt julgeksid eitada, et Maa kliima tervikuna on muutumas soojemaks,” lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2008, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing