Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Davosi lumised foorumid

Anna Leskin 28. märts 2008, 00:00

Klaus Schwabi perefirma algatatud üritusest on 37 aastaga saanud globaalne bränd. Tänapäeval on WEF üks maailma tuntumaid ja mõjukamaid poliitika- ja ärieliidi kohtumisi. Nii et jaanuari lõpp Davosis oli äärmiselt rahvarohke. Kuigi osavõtjaid on ametlikult vaid 2000 ringis, on WEF üks väheseid kohtumisi, kus ka abikaasad on igati teretulnud. Lisaks veel ajakirjanike, ihukaitsjate, politseinike ja autojuhtide hordid ning hea söögi ja meelelahutuse eest hoolitsevad maailma tippkokad, muusikud ja näitlejad.

Kuigi kõik WEFi üritused on kinnised ja kongressihoone ning paar paremat hotelli okastraadi ja Šveitsi politsei abil muust maailmast eraldatud, elab ülejäänud küla enam-vähem normaalset elu. Kõik suusaliftid, poed ja restoranid on avatud ka tavakodanikele, nii et põhimõtteliselt võib suusareisi Davosi ette võtta ka just WEFi ajal. Ainult et normaalse öömaja leidmine on peaaegu võimatu. Luksusest ei tasu isegi unistada, sest kõik paremad hotellid ja korterid nii Davosis kui ka lähimas ümbruses on järgmiseks aastaks broneeritud juba praegu ning ka kõige viletsama toauberiku eest küsitakse just sel nädalal hingehinda. Kui aga olete fanaatiline suusataja, saavad teie kannatused kuhjaga tasutud, sest jaanuarilõpu lumi Davosis on imeliselt hea. Ja mis kõige tähtsam - suusamäed peaaegu inimtühjad. Tõelise suusaelamuse saimegi alles siis, kui WEF oli juba ametlikult alanud - ei mingeid lifti- ega restoranijärjekordi. Tundus, justkui kuuluks kogu see lõputu avarus, lumised mäed ja 305 km suusaradu vaid meile.

All orus oli aga Davosi peatänav Promenade paari tunniga maailma nabaks muutunud. Eksootiliste maade printsessid, peaministrid, suurfirmade direktorid, filmidiivad ja pankurid kogu maailmast olid vallutanud kõik kesklinna hotellid, poed, kohvikud ja restoranid. Kui soovite prominente oma ihusilmaga näha, on kõige mugavam võtta istet kohviku Schneider's vabaõhuterrassil. Paksud karvamütsid ja sallid teevad televiisorist tuttavate nägude äratundmise küll veidi keeruliseks, aga igal osavõtjal ripub kaelas magnetkaart isikuandmetega.

Kui WEF läbi, on Davos taas lihtsalt tavaline Šveitsi suusakuurort ja kui aus olla, siis mitte kõige luksuslikum, eriti kui võrrelda näiteks Zermatti, Gstaadi Sankt Moritzi või Verbieriga, mis viimasel ajal on London City noorte miljonäride lemmik. Hotellid on veidi vanamoodsad ja kulunud, toiduvalik suusamägedel kesine ja talupoeglik ning poetänaval liiga vähe luksuspoode - hinnad aga hirmkõrged. Ühesõnaga: elatakse vanast rasvast, usus, et legend Šveitsi luksusest elab igavesti. Davosi probleemid on tüüpilised peaaegu kogu Šveitsile. Viimasel ajal on turismiamet hakanud häirekella lööma, sest igal aastal on turistide arv tublisti vähenenud. Noorem põlvkond eelistab moekamat luksust Austrias ning suurepäraseid veine ja austreid Prantsuse suusamägedel. Davos on siiski jumalikult kaunis paik siin maamunal, nii et edaspidi ainult positiivsest.

Kuna Davos asub Alpide südames 1560 meetri kõrgusel merepinnast, on lumi tipphooajal alati garanteeritud ning suusaradadelt avanevad imelised vaated lõpmatutele lumistele mäetippudele. 2800 meetri kõrguselt alla tuhisedes tundub, et lendled linnuna üle maailma avaruste. Kui kõrgusega pole harjunud, on esimestel päevadel raske hingata ja lihased väsivad kiiresti, aga see läheb üle. Kokku 305 km suusaradu igas raskusastmes, 56 lifti, 75 km murdmaasuusaradu, lumepark, 97 km hoolitsetud jalutusradu, liuväli ja mitu kelgurada pakuvad piisavat vaheldust. Meie lemmikuks kujunes Jakobshorn (2590 m) - kaunid vaated, mõnusad rajad, ja mis kõige tähtsam, suurepärane Chalet Güggeli päikeseterrass. Suured lambanahaga lamamistoolid, külm šampanja ja tuline päike on jaanuaris enneolematu luksus.

Kui pelgate kõrgusi ega talu traadi küljes rippuvaid lifte, siis Weissflühjochi tippu (2662 m) viib vana armas Šveitsi mägiraudtee ning ka kõik isteliftid piirkonnas on kenasti klaaskupliga kaetud.

Kuigi Davos ei ole teab kui suur (14 000 elanikku), on atmosfäär ometi kuidagi linlik, sest kogu kesklinna arhitektuuris ei domineeri mitte Šveitsile nii omased suurte rõdude ja tillukeste akendega mustjaspruunid palkmajad, vaid 19. sajandi kuurordi glamuur ja 1970ndate betoon. Põhjus peitub loomulikult kohalikus ajaloos.

Elu Davosis enne 19. sajandit iseloomustavad kõige paremini kolm sõna - talupojakultuur, vaesus ja isoleeritus. Ellu ärkas küla alles 1853. aastal, kui Saksa arst Alexander Spengler 1848. a revolutsioonis osalemise eest määratud surmanuhtluse eest põgenedes lõpuks Davosi jõudis. Tol ajal painas kogu Euroopat tuberkuloos ning nutikas külatohter märkas peagi kuiva mägedeõhu soodsat mõju kopsuhaigete tervisele. Esimene luksuslik sanatoorium avati 1868, raudtee valmis 1890 ning 20. sajandi alguseks oli Davos juba maailma kõige kuulsam ja luksuslikum terviseküla mägedes. Kui vanu romaane lugedes on juttu rikastest kopsuhaigetest prouadest, kes kusagil kaugel mägedes tekkidesse mähitult surma ootavad, siis on enamasti tegu just Davosiga. Ka kuulsa Saksa kirjaniku Thomas Manni sümbolistlik romaan "Võlumägi" põhineb Davosis kogetul. Mann oli muide äärmiselt šokeeritud patsientide luksuslikust elulaadist ja siivutust flirtimisest.

Kuigi Sherlok Holmesi autor Sir Arthur Conan Doyle rajas esimesed suusarajad juba sajandivahetusel, sai Davosist tõeline suusakuurort alles 1930ndatel, kui tuberkuloosi ravimiseks avastati uued ja paremad meetodid. 14 sanatooriumi muudeti hotellideks, ehitati uus mägiraudtee Weissfluhgipfeli tippu (2844 m) ja avati suusakool. Kõigest sellest oli aga vähe abi, suur raha oli Davosist lahkunud. Alles 1970ndate alguses, kui valmis kongressikeskus ning toimus esimene WEF, pälvis mägede vahel tukkuv väikelinn taas eliidi tähelepanu.

Minu võlumägi ja salajane lemmik Davosis on Schatzalp. Keset paksu kuusemetsa väikesel platool 1864 meetri kõrgusel on väike juugendstiilis ajalooline hotell imeliste vaadetega lõpututele lumistele mäetippudele. Eemal linnakärast ja suusamägede sportlikust melust on mõnus nautida lume valevust ja enneolematut vaikust. Kõrgmägede päike on tuline, isegi jaanuaris võib lõunatada vabaõhuterrassil. Kui ilm jahedam, mähib abivalmis personal teid soojadesse tekkidesse, just nagu kunagi hiilgeaegadel oma patsiente. Viis aastat tagasi oli hotell kaunis viletsas seisus, aga uus omanik mr App, endine informaatikaspetsialist, on hoone taastamist tõsiselt võtnud, nii et tänavu nimetati Schatzalp aasta ajalooliseks hotelliks. "Meie kompleksi kuulub ka suur park purskkaevude ning 3500 taimega kogu maailma mägedest ja oma mägiraudtee. Plaanis on ehitada 105 meetri kõrgune moodne klaastorn luksushotelli, spaa ja korteritega. Projektil tasub silma peal hoida, sest midagi nii luksuslikku ei ehitata 1900 meetri kõrgusele just iga päev," on härra App veendunud.

Fotod: Global Media & Publishers

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing