Elu välismaal õpetab piire kompama

Maris Leivategija 28. märts 2008, 00:00

IT-firmas tarkvaraarendajana töötav Türgi päritolu Mustafa Alagöz elab Eestis kaheksandat kuud. Siia saabus ta Aieseci vahetusprogrammi raames pärast bakalaureuseõpingute lõpetamist lootuses maailmakuulsast

IT-riigist häid kogemusi saada. Sama programmi vahendusel tuli aasta ja viie kuu eest Venezuelast Eestisse ka Carlos Enrique Botero S?nchez, kes hetkel Skype'is töötab.

Uues riigis elu sisseseadmine pole olnud kerge ei Carlose ega Mustafa jaoks. Noormeeste sõnul jääb inimestevahelisest kommunikatsioonist, millega nad lõuna pool nii harjunud on olnud, siin puudu. Samas on Eestis mitmeid häid asju. Eriti vaimustunud on nad sellest, et siin on võimalik teha kõike online. "Ma rääkisin oma sõpradele, et bussipiletit saab mobiiliga osta ja taksos kaardiga maksta - nad olid šokeeritud," sõnas Carlos lõbusalt.

Suuri erinevusi on ka töökultuurides. Carlose sõnul eeldatakse Ladina-Ameerikas, et inimene teeb tööl enam-vähem kõike. Eestis oodatakse seevastu üksikute ülesannete hästi tegemist ning püstitatud eesmärkide kordamineku eest vastutamist.

Erinevus on Mustafa jaoks ka selles, et Eestis pannakse inimesi töötama tunduvalt kiiremini kui Türgis. Viis, kuidas siin tekkinud probleeme lahendatakse, on tema sõnul samuti teistsugune - rohkem analüütiline.

Selle tulemusena on ta õppinud kiiremini mõtlema ja efektiivsemalt töötama. "Olen siin oma töös palju saavutanud ning see on teinud mind enesekindlaks. Tean, et olen võimeline õnnestuma kus iganes - see teeb minu tuleviku Türgis hulga lihtsamaks."

Samas tunnistavad noormehed, et ei tea palju eestlasi, kes oleksid käinud välismaal kogemusi omandamas. Selleks on siin tohutult palju võimalusi.

Poisid nimetavad Aieseci ja programmi Erasmus, ent võimalusi on hulgaliselt veel. Näiteks vabatahtlikuks minemine või ülemaailmsetes mittetulundusorganisatsioonides töötamine, erinevate riikide stipendiumid, Euroopa Liidu toetusprogrammid ja muu. Mustafa arvab, et ehk on passiivsuse põhjuseks hirm. Noored lihtsalt ei julge uute kogemuste omandamiseks oma aega investeerida.

Carlos Enrique seevastu leiab, et põhjuste hulgas on ka eestlaslik olemus - eestlased ei ole mitte häbelikud, vaid mugavad. Nad ei kipu oma mugavustsoonist lahkuma, ei esita endale väljakutseid. Noormees on liiga tihti kuulnud eestlasi kasutamas lauset: "See ei ole eestlaslik viis."

Positiivne on Mustafa meelest see, et Eestis antakse noortele väga kiiresti ja kergesti vastutust. "See on hea, sest uuel põlvkonnal on värsked ideed ja nende maailmavaade on palju laiem," on ta õnnelik.

Teisest küljest alustab tema meelest liiga väike osa noortest siin oma ettevõtlusega. Mustafa arvates ei saa inimesed päris hästi veel aru, kuidas Euroopa Liit neile selle kõige juures tegelikult kasulik võib olla.

Kokkuvõttes soovitavad Mustafa ja Carlos Enrique ajutist totaalset elumuutust soojalt.

Elades terve oma elu ühes keskkonnas, dikteerib ühiskond Venezuelast pärit Carlose meelest inimese elu. Keskkonda vahetades saavad aga ettekirjutustest väljakutsed. Neid vastu võttes õpitakse tundma, milleks tegelikult võimelised ollakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:26
Otsi:

Ava täpsem otsing