Igavene linn Rooma

Heiki Haljasorg 28. märts 2008, 00:00

Vanade roomlaste identiteedi alus oli Trooja sõda, mis toimus umbes 1200 eKr. Kirjanik Vergiliuse järgi põgenes roomlaste esiisa Aeneas Troojast kreeklaste rünnakute eest, peatus imeilusa Kartaago kuninganna Dido juures ning jõudis Tiberi jõe kallastele. Aeneas oli armastusejumalanna Aphrodite ja Trooja aadliku Anchise poeg. Kui Aeneas oli jõudnud Itaaliasse, külastas ta allmaailma, kus tema isa ennustas talle Rooma tulevase ajaloo kuni keiser Augustuseni.

Ajaloolaste Liviuse ja Varro järgi rajas Rooma Aenease järeltulija Romulus 21. aprillil 753 eKr. Seda lugesidki vanad roomlased oma ajaarvamise alguseks. Romuluse ema oli Rea Silvia ja isa sõjajumal Mars. Romulus ja tema kaksikvend Remus heideti nende kurja sugulase käsul Tiberi jõkke, kuid veevool kandis nad kaldale. Poisid päästis emahunt, kes neid imetas. Neid kasvatas karjaseperekond. Romulus rajas Palatinuse künkale Rooma linna. Kui Remus oli hüpanud üle Romuluse ehitatud linnamüürist, tappis vihane Romulus oma kaksikvenna. Romuluse surma asjaolud on ähmased, kuid populaarsema versiooni järgi tapsid senaatorid ta kui türanni.

Antiikne Rooma asus seitsmel künkal. Need olid Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Viminalis, Esquilinius, Caelus ja Aventinus. VI sajandil eKr hakati kuningas Servius Tulliuse initsiatiivil rajama linnamüüri, mis ümbritses kõiki Rooma seitset küngast.

Keisririigi ajal elas Rooma läbi sügava muutuse. Võim koondus ühe isiku, imperaatori kätte. Vabariigi tähtsaim võimuorgan senat muudeti keisrile lojaalseks. Keisririigi periood algas Augustuse valitsemisajaga. See oli võimas ja suurejooneline algus, mida on vahel nimetatud ka Rooma ajaloo kuldseks ajaks. Öeldi, et keiser Augustuse ajal rajati savist Rooma asemele marmorist Rooma. Ta toetas lasterikkaid vanemaid. Augustusele meeldis oma vestluskaaslasele silma vaadata, kuni too pilgu maha lõi. Enne surma ütles Augustus: "Näitemäng on lõppenud, plaksutage!"

Tundus, et Rooma õitseng ei katkegi. Aga esimesed mõrad riigi vundamenti ilmusid juba järgmiste keisrite ajal. Suured kulutused, pillamine, käegalöömine said peagi Rooma igapäevaelu tavaliseks koostisosaks. Hiljem lisandusid neile ka barbarite rünnakud.

Üldiselt armastasid Rooma imperaatorid "sihipäraselt" palju kulutada raha vaatemängudele ja luksuslikule eluviisile. Näiteks ehitas keiser Caligula laeva, mis oli üleni kalliskividega kaetud ning mille tekil kasvasid viljapuud. Imperaator Nero lasi ehitada nn kuldse maja põlenud Rooma tuhahunnikute keskele. Kõige pahelisem oli luksustarmastav keiser Elagabalus, kes olevat rõivastunud täissiidi ja kasutanud kullast ööpotti. Võimu näitamiseks lasknud ta uputada mitu lastitud laeva, vürtsitanud roogasid kulla ja pärlipuruga, lasknud etendada merelahingut kanalil, mis oli täidetud veiniga.

Rooma kadunud hiilgust meenutavad Palatiumi künkal varemed ja ümberkukkunud sambad. Praegu on seal metsikult kasvavad lilled, okkalised akantusepõõsad ja küpressid.

Rooma foorumil asunud Vesta templis põles igavene tuli. Seda valvasid vallalised neitsid, kes olid kuni 30 aastat vanad. Kui süüdimõistetud kurjategija nägi Vesta neitsit, sai ta vabaks. Süütuse kaotamise eest karistati Vesta neitseid elusalt matmisega. Kui aga nende hooletuse tõttu tuli kustus, piitsutati neid. Kuigi pärast teenistuse lõppu võisid nad abielluda, ei kasutanud enamik neist seda võimalust.

Forum Romanumist kagu pool asub antiikaja suurim amfiteater Colosseum, mis sai valmis keiser Tituse ajal I sajandil pKr. Nime sai see läheduses asuva Nero 39 meetri kõrguse kolossi järgi, mis kujutas endast keisri näoga päikesejumala kuju. Hiiglasuure Colosseumi ümbermõõt on 524 meetrit ja kõrgus 49 meetrit. Hoone alumised korrused on ehitatud kaaristuna, millest igas on 80 kaart. Amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat.

Siin võitlesid antiikajal gladiaatorid ehk mõõgavõitlejad, aga ka metsloomad - karud, lõvid, tiigrid ja leopardid. Näiteks Colosseumi avamängudel 80. aastal pKr sai surma üle 9000 metslooma. Iga võidu eest sai gladiaator elevandiluust plaadi. Areen oli veega täidetav. Amfiteatri põhjas oli kongide labürint, kust tulid gladiaatorid ja metsloomad lavale võitlema. Alumisel korrusel sai etendusi jälgida kõrgklass, kõige ülemine korrus oli vabakslastud orjadele. Metsikute aegade mälestuseks toimub siin iga aasta suurel reedel paavsti juhtimisel ristitee rongkäik.

Colosseumist lõunas, Aventuse künka jalamil asuvad keiser Caracalla termid ehk kümblusasutused, mis valmisid 216 pKr. Termides oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu ja muusikatuba. Suplussaal mahutas 1500 inimest. Saunad ja võimlemissaalid olid ehitatud alabasterist ja graniidist. Terme kasutati kuni VI sajandini pKr, kui goodid lõhkusid linna akveduktid ehk veejuhtmed.

Ometi oli ka mõistlikke keisreid. Üks neist oli keiser Marcus Aurelius, kelle ratsamonument asub Kapitooliumi künkal, Forum Romanumist pisut loodes. Nimetatud keiser kirjutas päevikutaolise raamatu "Iseendale". Inimese elu eesmärgist kirjutas ta nõnda: "Kui ärkad hommikul vastumeelselt, mõtle selle peale: ärkan inimlikuks tegevuseks ja mina veel tujutsen, kui lähen tegema seda, mille pärast olen maailma seatud? Või olen ma loodud selle jaoks, et lamada tekkide all ja end soojendada? Kas oled sa sündinud nautimiseks ja mitte midagi tegemiseks või tegevuseks?"

Senaatorite palees asub Rooma linnavalitsus. Kapitoolium oli kuulus ka selle poolest, et siia sõitsid Vana-Rooma triumfeerivad väejuhid. Kapitooliumi küngas on ka ameeriklastele inspiratsiooni andnud, sama nime kannab USA pealinnas Washingtonis asuv senati ja esindajatekoja hoone.

Kapitooliumi künkast loodes asub 43 meetri kõrge Panteon, mis valmis keiser Hadrianuse ajal 125 pKr. See silindrikujuline ja kupliga tempel oli pühendatud kõigile jumalatele. Templi seitsmes nišis asusid antiiksete roomlaste jumalate kujud. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis ja antiikaja kuppelehitise parim näidis.

Tiberi jõe paremal kaldal, Hadrianuse mausoleumi lähedal, Monte Vaticano künkal asub Vatikan - maailma väikseim riik. Seal paiknevad paavsti eluruumid, Püha Peetruse katedraal, muuseumid, arhiiv, raamatukogu, observatoorium ja Vatikani aiad. Siin on ka üks maailma kuulsamaid muuseume - Vatikani muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskod, pinakoteek ehk kunstigalerii ja Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel. Siin valib kardinali kolleegiumi ehk konklaav suletud uste ka uut paavsti. Viimati juhtus see 2005. aastal, kui Johannes Paulus II surma järel sai uueks paavstiks Benedictus XVI. Sellel puhul tõusis Sixtuse kabeli korstnast valge suits ja helisesid kirikukellad.

324. aastal pKr lasi Rooma keiser Constantinus Suur ehitada keiser Nero ajal hukatud Püha Peetruse hauale kiriku. Paavst Julius II algatas Constantinuse-aegse Püha Peetruse kiriku ümberehitamise Vatikanis. Kaksikpurskkaevude vahel asub Rooma keisri Caligula ajal Egiptusest toodud punasest graniidist obelisk. Püha Peetruse kiriku keskmise ukse juures on põrandas suur porfüürtahvel, millel Karl Suur põlvitas 800. aastal, kui Leo III kroonis ta Rooma keisriks. Katedraalis äratavad tähelepanu kiriku paremas osas asuv Michelangelo loodud "Piet?", mis kujutab Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Jeesus Kristust ning must Peetruse kuju, mille jala puudutamine toovat õnne.

Rooma reisi õnnestumiseks tasub külastada 1762. aastal valminud Trevi purskkaevu, mis on populaarne armunute kokkusaamise koht. Traditsioon on visata Trevi purskkaevu münte. Esimene üle õla visatud münt täidab viskaja soovi ning teine münt garanteerib, et Rooma külastus ei jää viimaseks. Tasub igal juhul proovida. Siinkirjutaja pole müntide viskamist kahetsenud.

Fotod: Heiki Haljasorg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing