Linnapeade edetabel: Varakaim meer elab Rakveres

Peeter Raidla 28. märts 2008, 00:00

Hinnangu aluseks võetud andmed pärinevad äriregistrist ja kinnistusraamatust. Konkreetsete maatükkide hinna määramisel on aluseks võetud maa-ameti peetav tehingu- ja hinnastatistika maakondade ja valdade lõikes. Linnades asuva kinnisvara väärtuse hindamisel on arvestatud kinnistutel lasuvate hüpoteekide ning Kuldses Börsis avaldatud analoogsete objektide müügikuulutustega.

Vaatamata mitme linnapea etteheitele, et olen laenud ära unustanud, on kinnisvara tagatisel võetud laenud ja ka näiteks tarbimislaenud sellegipoolest jäetud siinkohal tähelepanuta. Seda põhjusel, et eraisiku omandusse kuuluva kinnisvara tagatisel võetud laenude tagasimaksmine toimub valdavalt palgast ning kinnisvara väärtust see kuidagi ei mõjuta.

Vastukaaluks on jäetud tähelepanuta ka pensioni- ja investeerimisfondide osakud. Samuti sõiduvahendid, mis ju enamasti on liisitud.

Nende linnapeade puhul, kes reageerisid tabeli koostaja palvele Äripäeva antud hinnangut kommenteerida, on ära toodud ka asjaosaliste endi arvamus.

Ning selle alusel on tehtud ka mõningad korrigeerimised.

Kinnisvara- ja valdusfirmana tegutseval Domen Grupil on väga hea äriseis. Aastail 2005 ja 2006 jäi müügitulu 30 mln kr kanti ning puhaskasumit teeniti vastavalt 1,4 ja 3 mln kr. Ettevõtte varade maht ulatus 2006. aastal üle 17,8 mln krooni ja omakapital üle 11,5 mln kr. Ettevõtte omandis on hetkeseisuga kuus korterit ja 3 krunti, mis kõik asuvad Rakveres.

Domen Grupi koosseisu kuuluvad mitu tütarfirmat, kellele kuulub samuti mitu kinnisvaraobjekti. Nii näiteks on OÜ Liiper omandis ärimaa Rakveres Jaama tänaval, OÜ Põlva Maja omandis aga 22 korterit ja kaks krunti, mis kõik asuvad Põlvas. Viimati mainitud ettevõte pakub Põlva linnas kinnisvara haldusteenust ning tema hoole all on seal ligi 50 elamut (2006. aasta müügitulu oli 10,9 mln kr ja puhaskasum 1,2 mln kr). Analoogset teenust pakutakse ka kodulinnas OÜ Rakvere Elamuhooldus kaudu (2006. aasta müügitulu 6,4 mln kr ja puhaskasum 0,2 mln kr). Rakvere Elamuhooldusele kuulub 28 korterit ja 8 krunti Rakvere linnas. OÜ Rakvere Linnahooldus tegeleb aga heakorra ja haljastusega (2006. aasta müügitulu 4,2 mln kr ja puhaskasum 0,25 mln kr).

Kõike seda arvestades võib emafirma Domen Grupi väärtuseks pakkuda oluliselt suurema summa kui ettevõtte bilanss seda eeldab - seega kõik kokku hinnanguliselt 42 mln kr, millest Jaadla osa on 14 mln kr.

Rakvere linnapeale kuulub veel neljandik Läänemaal asuvast 29,9 hektari suurusest maaomandist ja pool Saaremaal asuvast ligi 14 hektari suurusest maatükist, samuti ainuisikuliselt korteriomand Rakvere linnas. Jaadla osaluse koguväärtus on hinnanguliselt 6 mln kr.

Rakvere linnapea Andres Jaadla kinnitab, et ei tunne end rikka inimesena ning peab ennast pigem keskmikuks.

Mida arvate oma esikohast Eesti linnapeade jõukuse edetabelis?

Eks see ole puhas spekulatsioon ning tekitab pigem eksiarvamusi. Seda enam, et minuga seotud ettevõtte kaks tütarfirmat - Põlva Maja ja Rakvere Elamuhooldus - on sellised, kust käive näitab peamiselt läbikäivat raha, millest ettevõttele endale jääb vaid pisku. Jutt on kommunaalteenuste ostust ja müügist.

Rikka inimesena ma end ei tunne, olen pigem keskmik. Mul on küll palju tööd ja hea palk, aga see kulub valdavalt elamiseks, arvete maksmiseks ja korterilaenu tasumiseks.

Olete ettevõtluses juba ammu, kas olete ka dividende võtnud?

Oma äriosaluse omandasin veel siis, kui erastamine lahti läks ehk siis ammu enne seda, kui ma linnapeaks sain. Ettevõtluses osalemisest ma tulu ei saa ja ka dividende pole mulle kunagi makstud. Ka ei osale ma ettevõtte juhtimises ning pean üksnes tänama oma tublisid kaasaktsionäre, kes minu linnapeaks olles on äri edasi ajanud.

Kas ettevõtluses osalemine ja linnapeaks olemine on teineteist ka seganud?

Rakvere on nii väike linn, et kõik teavad minu tausta. Pigem teeb see linnapea elu keerulisemaks.

Aga ma pole oma äriosalust kunagi varjanud. Sain juba 1993. aastal linnavolikogu liikmeks ning minu majanduslike huvide deklaratsioone on avaldatud kohalikus lehes vastavalt volikogu kehtestatud korrale.

Ka linnapeaks olles.

On Teile seoses samal ajal linnapeaks olemise ja ettevõtluses osalemisega ka süüdistusi esitatud?

Ainult Äripäev on mind süüdistanud, kohapeal Rakveres pole ma mingeid etteheiteid kuulnud. Nagu ma ütlesin, on Rakvere väike linn ja kõik teavad ning tunnevad siin kõiki. Mingeid salajasi asju pole siin võimalik ajada.

Kinnisvara ja valdusfirmana tegutseva Fixor Holdingu majandustulemused on olnud väga head. Näiteks 2006. aastal teeniti 14,6 mln krooni suuruse müügitulu juures 2,8 mln kr puhaskasumit. Varade maht oli 7,1 mln kr ja omakapital 6,9 mln kr. Hea seis saavutati tänu paarile soodsale kinnisvaratehingule.

Praegu on ettevõtte omandis Keila-Joa puhkekeskuses soliidne krunt koos majaga, mille ehitusalune pind on 170 ruutmeetrit, ning lisaks pool 11,2 hektari suurusest Salusaarest, mis asub Põlvamaal Pihkva järve vesiala serval. Fixor Holdingul on 5protsendiline osalus osaühingu Keila-Joa Sadam ning kaks tütarfirmat. OÜ Dalmonde (osalus 70%) on loodud finantstehinguteks, kuid 2006. aasta lõpuks tehinguteni veel ei jõutud. OÜ Radington Invest (100%) omandas aga 1,95 miljoni krooni eest 65protsendilise osaluse väikeses mööblifirmas Saveks Grupp.

Arvestades Saveksi ostueelseid majandustulemusi (2006. aastal oli müügitulu 2,2 mln krooni, mis tõi kaasa 2 mln krooni suuruse puhaskahjumi), võib ostuhinda pidada üsna krõbedaks. Ettevõtte varade maht oli siis 3,9 mln kr. Fixor Holdingu kui kontserni hinnanguline väärtus võiks olla 10 mln krooni.

Ettevõte hoiab üleval väikest ringhäälingufirmat Raadio Viru, mis levib Jõhvi, Rakvere ja Tapa kandis. Majanduslik edu on seni üsna kahvatu: 2006. aasta müügitulu oli 0,75 mln kr ja puhaskasum veidi üle 2500 krooni.

Osaluse väärtus on jõukuse seisukohalt marginaalne. Savisaar on olnud ka varem ühe eetriettevõtte omanik, nimelt Põlvamaal saateid edastanud osaühingu Kaguraadio, mis 2003. aastal registrist kustutati.

Tallinna linnapea ainuomandis on Hundisilma talu Lääne-Virumaal Vihula vallas. 14,1 hektari suurusel maatükil on ehituste alust pinda 434 ruutmeetrit (eramu ja mitu abihoonet).

Maa-ameti eelmise aasta hinnastatistika põhjal võiks talu väärtus olla hinnanguliselt 4 mln krooni.

Tallinnas asuv eramu on küll kinnistusraamatu järgi abikaasa Vilja ainuomandis, kuid et Edgar Savisaar ise on selle oma majanduslike huvide deklaratsioonis kirja pannud kui ühisomandi, siis lisame linnapea varanduse hulka veel 2,1 mln kr (kinnistule on seatud 4,25 mln krooni suurune hüpoteek, mis on enam-vähem võrdne maja tegeliku väärtusega).

Kas te ei võiks oma tööd professionaalsemalt teha?

Saan aru, et Äripäeva poliitilistes huvides võib olla lugejate tahtlik eksitamine, näidates minu varasid suuremana kui nad on, aga teil peaks ka olema mingisugune ajakirjaniku eetika. Igatahes ma vähendaksin teie pakutud summat rohkem kui poole võrra.

Näiteks Hundisilma talu ostsin 1995. aastal 200 000 krooni eest.

Aeg on teinud oma töö ja raha väärtus on muutunud, aga küsisin ühelt tuttavalt kinnisvaraärimehelt, kes arvas, et üle kahe miljoni ma Hundisilma eest küll ei saaks.

Kingstorile kuulub Paide kesklinnas kinnistu koos mitmekorruselise hoonega, kus tegutsevad Nelja Kuninga hotell, Kuldkrooni hotell ning mõni büroo. Ettevõtte tegevus ongi hoone väljaüürimine. Viimaste aastate müügitulu on kõikunud 1,41 ja 1,49 mln kr vahel ning puhaskasum 0,31 ja 0,38 mln kr vahel. Varade maht oli 2006 aruande põhjal 4,4 ja omakapital 1,6 mln kr. Kinnisvara bilansiline väärtus on 4,2 mln kr. Kingstori hinnanguline väärtus on 6,8 mln kr.

Aktsiaselts tegeleb samanimelise hotelli ja restorani opereerimisega ASile Kingstor kuuluvas hoones. Hotellis on 20 numbrituba, restoran ja kaks konverentsiruumi. Müügitulu on kõikunud 2,3 ja 2,5 mln kr vahel, aastail 2005 ja 2006 oli tulemiks paarisaja tuhande kroonine kahjum. Et tegu on pelgalt operaatorfirmaga, siis võiks ettevõtte hinnanguline väärtus olla 2 miljonit krooni.

Paide linnapeale kuuluvad veel kaks korterit, üks Tartus ja teine Paides, ning 5,9 ha hoonestatud maad Järvamaal, mille koguväärtus on hinnanguliselt 5 mln kr. Lisaks on ta Tallinnas Kadriorus asuva korteri kaasomanik ning tema osa väärtus on hinnanguliselt 1,5 mln kr.

Ma ei ole kunagi soovinud enda ümber niisugust tähelepanu, mis on seotud heal järjel olemisega. Pigem olen alati püüdnud keskenduda tegudele kellegi või millegi heaks. Usun teie heatahtlikkusse selle teabe avaldamisel.

Kuressaare linnapeal puuduvad küll äriosalused, ent talle kuulub mitu kinnistut Saaremaal - Leisi vallas kokku 69,5 hektarit ja Orissaare vallas 9,2 hektarit. Maa-ameti kogutud hinnaandmete põhjal võib nende maatükkide hind ulatuda 5,5 mln kr kanti.

on Urve Tiiduse omandis kaks korterit, üks ja väike Kuressaares ning teine, ligi 80 ruutmeetri suurune Tallinnas Lasnamäel. Nende väärtus on praegust hinnataset arvestades kokku 2,3 mln kr.

Väga huvitav edetabel ja veel huvitavamad numbrid. Kui keegi teeks mulle ühe nädala jooksul sellises väärtuses pakkumise, läheks kohe kaubaks. Eriti arvesse võttes praegust situatsiooni kinnisvaraturul.

Põlva Agro on küll igati heal järjel ettevõte, kuid linnapea Tamme osalus selles on üsna marginaalne. Osaühingu 2006. aasta müügitulu oli 64,9 mln kr ja kasumit teeniti 16,2 mln krooni.

Varade maht on 88,5 mln kr ja omakapital 75,5 mln kr. See aasta polnud sugugi erandlik. Ettevõtte hinnanguline väärtus võiks olla koguni 156 mln kr, millest Tamme osa oleks 3,9 mln kr.

Remdal tegutseb haldusfirmana ning tema 100protsendilisse omandusse kuulub AS Lõuna Pagarid (endine Räpina Leib). Aastail 2005-2006 jäi Remdali konsolideeritud müügitulu 20 ja 22 mln kr vahele, mis andis puhaskasumiks 0,4-0,5 mln kr. Varade maht oli 9,4 mln kr ja omakapital 4,4 mln kr. Koos kinnisvaraga arvestades võiks Remdali hinnanguline väärtus olla 10 mln kr, millest linnapea Tamme osa oleks 0,2 mln kr.

Tarmo Tammele kuuluvad Põlva vallas mõned maatükid, kokku 45,1 hektarit, mille väärtus on maa-ameti hinnastatistika järgi 1,5 mln kr kandis. Lisaks on ta kaasosanik elamumaal Põlva vallas ning elamus Põlva linnas, millest Tamme osa väärtus on hinnanguliselt 1,5 mln kr.

Ma ise pole kunagi sellist arvestust pidanud ja tulemus on natuke üllatav. Ma ei oleks nii optimistlik ja hindaks vara väärtuse 1 miljoni krooni võrra vähemaks. Kui Põlva Agro osakuid soovitakse osta 100kordse ülekursiga, siis samas olen kindel, et maad mul ei õnnestuks teie pakutud hinnaga müüa.

Hetika tegeleb trükiteenuste osutamine ning kontoritarvete ja valmisrõivaste müügiga. Ettevõtte müügitulu ja kasuminumber on kerkinud aeglaselt, kuid tõusvas joones.

Näiteks 2006. aastal teeniti 7,2 mln kr netokäibe juures 1,2 mln kr puhaskasumit. Lisaks kinnisvarale Viljandis on investeeringuna soetatud ka maatükk Läänemaal Noarootsi vallas (kokku 27,9 ha), mis on bilansis soetamisväärtusega 1,2 mln kr, kuid mille praegune hind on maa-ametis registreeritud tehingute põhjal vähemalt kolmekordne.

Ettevõtte äriseis on hea, mis on lubanud ka dividende maksta. Aktsiaseltsi hinnanguline väärtus on 10 mln kr, millest Jentsi osalus on 5 mln kr.

Viljandi linnapea on veel kaasomanik kahel kinnistul, millest üks asub Viljandis ja teine Pärnumaal. Jentsile kuuluva osa hinnanguline väärtus on 1,4 mln kr.

Firma osas on andmed enam-vähem täpsed. Kinnistute osas on Viljandi puhul tegemist kesklinnas asuva paarismajaga, nii et selle tegelik hind on ilmselt veidi kõrgem.

Tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kasutades ärinime Jaan Aiaotsa Paemurru Talu. Aiaotsale kuuluvad tulundusmaana mitmed kinnistud Põltsamaa vallas kogupinnaga 118,5 hektarit. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt on hoonestamata maa Põltsamaa vallas suhteliselt odav (1 ha eest maksti mullu keskmiselt 33 000 krooni), mis teeb Aiaotsa maade väärtuseks kokku 3,9 mln kr.

Põltsamaa linnapea varandusele tuleb lisada veel ka talle kuuluv talukoht koos 1,9 hektariga, mille hinnanguline väärtus on praeguseid müügihindu arvestades 1,5 mln kr.

Osaühingule kuulub neli hoonestatud kinnistut, mis on ettevõtte bilansis selgelt alahinnatud (kolm Jõgeva linnas ja üks Põltsamaa linnas, bilansiline väärtus 2,7 mln kr). Kinnistutele seatud hüpoteekide põhjal on nende koguväärtus vähemalt 7,5 mln kr.

Ettevõttel on kolm kauplust, millest kahes müüakse kodutehnikat ja elektrikaupu ning ühes aia- ja metsatehnikat, matkatarbeid, jalgrattaid ja mototehnikat. Ettevõtte majandustulemused on olnud kõikuvad. Veidi enam kui 17 miljoni kroonise käibe juures teeniti 2005. aastal 0,2 mln kr puhaskasumit, samas 2006. aasta lõppes 1,5 mln kr suuruse kahjumiga. Ettevõtte hinnanguline väärtus on 8,1 mln kr ehk siis Svjatõševi osalus oleks 2,7 mln kr.

Jõgeva linnapeale kuulub Jõgeva linnas veel eramu, mille hinnanguline väärtus on 1,5 mln kr.

Ausalt öeldes ei teadnudki, et oman ettevõtte kaudu nii suure väärtusega kinnisvara.

Elan siiski palgast ja ettevõtlusest lisa ei saa. Kinnisvara väärtust võib hinnata nii või naa.

Olete õigesti märkinud, et kogu varale on seatud hüpoteek ehk kõik kuulub tegelikult pangale. Ehitusinsenerina, teades hoonete seisukorda, annaks ise teistsuguse väärtushinnangu.

Ettevõtte 2006. aasta kahjum kajastab audiitori soovitusel tehtud bilansi puhastamist ehk siis see oli raamatupidamislik ega tulenenud äritegevusest.

Võhma linnapea tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ning talle kuuluvad Viljandimaal mõned maatükid, kokku 45,25 hektarit.

Maa-ameti tehingustatistikat arvesse võttes on Avo Põdrale kuuluva maa hinnanguline väärtus 3,1 mln kr.

Ei oska teie hindamismetoodikat kommenteerida, aga selline hinnang on minu jaoks üllatav. Kui arvestada praeguseid kinnisvarahindu, võib suurusjärk sinna kanti jääda küll.

Elumaja ja kõrvalhoonete kindlustusväärtus on 1,2 mln kr. Muu maa juurde ja vahest ongi see 3,1 mln kr reaalne number.

Äriosalused Kallaste linnapeal küll puuduvad, ent tal on Põlvamaal Veriora vallas 26,6 hektari suurune talukoht.

Arvestades hoonestatud ja hoonestamata maa hinda sealkandis ja metsamaa osakaalu, võiks Siilivaski talu väärtus olla hinnanguliselt 3 mln kr.

Lugejate võimalikule küsimusele, miks ei ole edetabelis Tallinna linnapea kõrval ka teiste meie suuremate linnade meere, on äärmiselt lakooniline vastus: nende varanduslik seis ei olnud edetabelisse pääsemiseks piisav.

Näiteks Tartu linnapea Urmas Kruuse pole omanikuseisuses üheski äriühingus. Talle kuuluva neljandikuga elamukinnistust Tallinnas ja poolega elamukinnistust Tartust asub Kruuse linnapeade jõukuse edetabelis teise kümne alguses.

Pärnu linnapea Mart Viisitamm on küll osanik osaühingus 2+3 Mööbel, et siiani on selle tegevus olnud äärmiselt tagasihoidlik (müügitulu jääb alla saja tuhande krooni). Pool Tallinnas asuvast väikesest korterist jätab aga Viisitamme sootuks edetabeli kolmandasse kümnesse.

Ka ärilistest sidemetest puhas Narva linnapea Tarmo Tammiste jääb oma Tartus asuva 85ruutmeetrise korteriga esikümnest selgelt välja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:26
Otsi:

Ava täpsem otsing