Linnateatris näeb vene Hamletit

Presnjakovide näidend, mida on mängitud edukalt nii Venemaal kui ka mujal Euroopas ja mille põhjal on vändatud filmgi, pakub teravat groteski ja koomiliselt halastamatut sissevaadet tänapäevasesse ühiskonda.

Loo peategelane Valja on kõrgharidusega noor mees, kes töötab miilitsas, kehastades kuritegude rekonstruktsioonide ajal ohvrit. Väljaspool tööd püüab ta omal moel toime tulla elu ebameeldivustega nagu isa surm, ema suhe onuga ja pettunud armastatu.

Peategelast kehastava Priit Võigemasti sõnul on mees, kes esindab põlvkonda, kellest keegi suurt midagi ei tea ega eriti teada ei tahagi, seda tüüpi, kellel on kõigest ükskõik.

"Näidendis on isegi repliik, et tal on pohhui sellest, et tal on kõigest pohhui," muigab Võigemast.

Valja põlvkonna inimesed, kes peaks kohe-kohe hakkama juhtima riiki, tramme, trolle ja tuumajaamaelektrijaamu, on aga nagu mingis omas maailmas ja ei lähe kaasa üldise sebimise eufooriaga - naised, laenud, lapsed, ametikõrgendus. Nad ei leia selles mõtet.

Valjat on võrreldud Hamletiga, vihjeid sellele leiab ka näidendi tekstist.

Lavastaja Mart Kolditsa sõnul ei vaeva seda meest mitte niivõrd ideoloogiline ummikseis, kuivõrd vastumeelsus ühiskonna tegemistest osa võtta. Lisaks hirm enda kaotamise ees, mis väljendub paradoksina just tahtes olla n-ö mitte keegi. Sarnaselt Hamletiga on ka Valja suur mõistatus, erinevalt Hamletist ei ole ta aga õilis. "On ju n-ö cover. Copy of the copy of the copy of the copy...," selgitas lavastaja. Kogu toimuv on Valja jaoks kaotanud oma usutavuse. Seega ei jäägi tal muud üle, kui lihtsalt mängida ja mitte millestki tõsiselt osa võtta.

Priit Võigemasti hinnangul võiks seda näitemängu võtta teatud mõttes äratuskellana põlvkonnale, kellest ei saada küll hästi aru, kuid kellel on sellegipoolest oma mõte. Samas on selles mahlakas näidendis palju teemasid, mida lühidalt kokku võtta väga keeruline.

Priit Võigemastile ei ole see esimene kokkupuude vendade Presnjakovide loominguga, mõne aasta eest lavastas ta Ugalas nende "Terrorismi".

Lavastaja Mart Koldits leidis teksti "Ohvrit mängides" pärast selle eesti keelde tõlkimist paar aastat tagasi, kuid reserveerituna lavastamiseks Priit Võigemastile. Kui see ühel kohtumisel meeste vahel jutuks tuli, tunnistas too aga, et eelistaks antud tüki lavastamisele hoopis peaosa mängida. Kui Võigemast Ugalast Linnateatrisse tööle tuli, olidki otsad kokku jooksnud.

Mängivad veel Aleksander Eelmaa, Epp Eespäev, Allan Noormets, Rain Simmul, Andres Raag, Mart Toome,

Piret Kalda, Kalju Orro, Indrek Ojari, Andero Ermel, Marje Metsur, Ene Järvis, Helene Vannari.

Autor: Ülle Hallik