Rahvuslik klassika Tartu kunstimuuseumis

Eerik Haamer sündis 17. veebruaril, 1908. aastal Kuressaares ning õppis aastatel 1930-1935 Tartus Pallase kunstikoolis.

Pärast lõpetamist elas Haamer mõnda aega Ruhnul ning seejärel õpetas kuni 1944. aastani Tallinna Rakenduskunsti Koolis maalimist. Samal aastal oli ta aga sunnitud põgenema Rootsi. Peaaegu neli päeva kestnud paadisõit ja üleelamised jätsid kunstniku edasisele loomingule märgatava jälje.

Haameri nimi ei tohiks ühelegi eestlasele võõras olla, kahtlemata on ta üks eesti rahvusliku kunsti suurkujusid. Väga hingestatud kunstnikuna on tema loomingusse kerge süveneda ning kaasa elada.

Ta kujutab inimesi ja perekondi, nende rasket tööd ja muresid. Saarlase vaimu iseloomustavad rannavaated, kaluritüübid.

Töömotiivid ja ka muu temaatika muutusid kunstniku loomingus eriti kurvaks ning raskeks just 1940ndate alguses. Nagu paljude eesti kunstnike puhul, nii kajastavad ka Eerik Haameri Teise maailmasõja eelsed tööd etteaimatavat hirmu ja teatud rahutust tuleviku ees. Kusjuures töö kujutamine oli justkui rahva püsimajäämise tagatis.

Monumentaalsus ei iseloomusta eriti tihti eesti kunstnike loomingut, aga just sellepoolest tõuseb esile Haamer.

Maalid, millest mõned on lausa mitu meetrit kõrged, sisendavad hoopis teistsugust ja võimsamat tunnet kui väikesed.

Küllap ongi tohutu suurtes kompositsioonides osa Eerik Haameri võlust.

Põlise saarlasena jätkab Haamer ka Rootsis elades rannatemaatika käsitlemist, sinna lisanduvad veel põhjamaise looduse ülev kujutamine, muljed Hispaania ja Portugali reisidest.

Väga erilisel kohal on kalju motiivid.

Enamik kunstniku küpsest loomingust on jäänud Rootsi erakogudesse, mida pole varem nii laias ulatuses avalikkusele näidatud.

Väljapanekut täiendavad ka hitid Eesti erakogudest ning Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist. Peagi avaldatakse Eerik Haamerist ka põhjalik monograafia. Suvel reisib näitus veelgi suuremas mahus edasi Kumusse.

Tartus jääb näitus avatuks kuni 15. juunini.

Autor: Ragne Nukk