Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Delfiinidel on kultuur

28. märts 2008, 12:14

Inimesed püüavad vastassugupoolele muljet
avaldada uhkete asjadega nagu kallid riided ja kiired autod, samamoodi kannavad
isased Amazonase jõedelfiinid kaasas erinevaid objekte, millega loodetakse
emastele oma kvaliteetsust tõestada.

Delfiinidaamide tähelepanu köidavad isased, kes kannavad suus suurt oksa või muud kogukat eset. Sellist mängulist käitumist pole veeimetajatel varem täheldatud, maismaaimetajatest esineb sellist käitumist vaid šimpansidel ja inimestel, kirjutas LiveScience.

Amazonase jõedelfiine (Inia geoffrensis) on sageli nähtud mängimas erinevate esemete, näiteks pulkade või savitükkidega, mida nad plartsatusega vastu veepinda viskavad või suus edasi kannavad. Ühel päeval märkasid teadlased aga, et kõik kolm mängivat delfiini olid isased. Sellest tähelepanekust tekkis idee, et mängul võib olla ka sügavam tagamõte.

Järgnevalt viisid Šotimaa St. Andrewsi ülikooli käitumisökoloog Anthony Martin ja tema töörühm oma teooria kinnitamiseks läbi sadu vaatlusi. Amazonase jõel elamine ning töötamine osutus tõeliseks väljakutseks, sest kuumus ja niiskus mõjusid halvasti elektroonikale, jõevesi oli läbipaistmatu nagu piimaga kohv ning ujuvat laboratooriumi üritasid oma valdusesse saada erinevad putukad ja seened.

Martin ja tema kolleegid avastasid, et valdav enamus esemeid kandnud delfiinidest olid isased, kes on suuremad ja roosakamad kui emased.

"Eriti põnev on see, et antud käitumine on delfiinidel palju keerukam kui šimpansidel,” ütles Martin. „Isased šimpansid murravad oksi ja laamendavad nendega ringi, tehes võimalikult kõva häält ning näidates ennast nii võimalikult mehisena – umbes nagu suurte mootorrataste ja Ferraridega inimesed. Delfiinide käitumine on palju rafineeritum, tihtipeale kasutatakse esemeid kindlate rituaalide täitmiseks.”

Isased hoidsid esemeid enamasti siis, kui läheduses olid ka täiskasvanud emased. Esemete kandmise ajal juhtus sagedamini, et isased olid üksteise vastu agressiivsemad, lüües teineteist saba või ninaga või hammustades. Seega võisid nad teadlaste arvates nii emaste tähelepanu püüda.

Kuigi teadlased arvavad, et nägid esemeid kandmas ka mõnda üksikut emast, on võimalik, et tegemist oli hoopis noorte isastega, kes näevad välja emastele sarnased. Aga isegi kui tegemist oli emastega, oli nende osakaal populatsioonist väga väike.

Martin märkis, et sarnast käitumist täheldati erinevates delfiinipopulatsioonides, mis on üksteisest geograafiliselt eraldatud juba miljoneid aastaid. "Seega on see käitumine kas pärit nende esivanematelt ning säilinud kõik need aastad või on see erinevates populatsioonides iseseisvalt välja kujunenud,” ütles Martin. „Igatahes on sellel pikaajalised traditsioonid ning käitumisviisi antakse edasi ühest põlvkonnast teise. Põhimõtteliselt võib seda kultuuriks nimetada.”

Martin märkis ka, et jõedelfiinid on kõige ohustatumad ning halvemini uuritud vaalalised ning nende tundmaõppimise ja kaitsmisega peab kiirustama, et mitte hiljaks jääda. Uurimuse tulemustest kirjutatakse täpsemalt ajakirja Biology Letters märtsinumbris.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2008, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing