Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ait sai valla!
Reede, 28. märts 2008. Viljandi lossimäed. Õhtupoolik, kell hakkab kohe viis saama. Üle silla Kirsimäe poole jalutades tabab fotograafi terav silm eredas päikesevalguses midagi kummalist. "Jõuluvana," üllatume. Tõesti-tõesti, sulavas lumepudrus seisab korskav hobune, saanis jõuluvana, lumehelbeke ja kolm päkapikku. Loomulikult kougib fotograaf aparaadi välja ning astume ligi. Selgub, et tegemist on samuti Eesti Pärimusmuusika Keskuse avamisele tulnud üle-lossikraavi-naabritega Paul Kondase naivistliku kunsti keskusest.
Kell viis. Folkloristist presidendiproua Ingrid Rüütel, kultuuriminister Laine Jänes, Viljandi linnapea Kalle Jents ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Ando Kiviberg lõikavad lindi läbi.
Seejärel keerab ehitaja, OÜ Silindia juht Toomas Perve aidaväravad lukust lahti, annab võtme Kivibergile.
"Ma olen alati mõelnud, et miks need kingitavad võtmed puust on," rõõmustab viimane siiralt raudvõtmekese üle ning tõmbab uksed valla.
Aida täitmine alaku!
"Seeder on mees, kes end neli korda kutsuda ei lase," lõõbib Kiviberg, kui põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder lõpuks välja ilmub. "Jah, tuleb juba kolmanda kutsumise peale," lõõbitakse publiku seast kaasa.
Kui Seeder aga räägib, et käis kingitust toomas, ning kingikotist ehtsa torupilli välja kougib, muutub irooniline muie Kivibergi suunurgas sulaselgeks rõõmuks, mis kasvab hiljem Torupillitalu peremehe Ants Tauli kingitud torupilli vastu võttes veel suuremaks.
Irooniline Kiviberg naaseb, kui aidas elektritöid teinud ASi Electrum juht Peeter Kuusk teeb oma kingitust üle andes ettepaneku nimetada keskus maailmamuusika keskuseks. Kivibergi nägu väljendab selget umbusku.
400kohaline kontserdisaal on pilgeni täis, kuulu järgi on ETV otseülekande ajaks koha saanud vaid kõikse tähtsamad, Viljandi koorekiht. Et peale kohaliku tähtsusega poliitikute on kohale tulnud ka terve plejaad riigijuhte, mõtisklen, mis neid siia on toonud. Mõned, näiteks Laine Jänes, on siin ilmselt peamiselt ametipositsiooni tõttu, teised, näiteks Helir-Valdor Seeder, Tarmo Loodus, Peep Aru, viljandimaiste juurte tõttu, siis on veel hulk inimesi, kes on alati kohal ka folgil - näiteks riigikogu liikmed Margus Tsahkna ja Mark Soosaar, justiitsminister Rein Lang. Riigikogu aseesimees Jüri Ratast näen aga Viljandis esimest korda. Aga et tühjast tüli ei tõuseks, siis väidan - kõigile neile meeldib pärimusmuusika.
Ait ise päris valmis siiski veel pole, siin-seal näeb rippuvaid juhtmeotsi, puudu on lift, nii mõnigi trepipiire ning suurem osa tehnikast, ka prožektorite kandekonstruktsioonid tekitavad kergeid hirmuvärinaid.
Kontsert on aga võimas. Millalgi esimese poolaja keskel kisub asi täiesti käest ära, ruum, aeg ja taju kaovad. Ka suurärimees Tauno Tuula sulgeb iPhone'i mängurakendused ning poetab miljonite maalaste materiaalsete unelmate objekti pintsakutaskusse. "See (muusika - toim) on ravitoimega," kiidab ta hiljem.
Peale kontserti kodu poole sõites nendib fotograaf: "Vanasti oli folgi viimasel päeval alati kurb tunne, et järgmine tuleb alles aasta pärast. Nüüd enam ei ole, nüüd toimub kogu aeg midagi." Ja Viljandi on ju siinsamas.