Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Situatsioonipõhine juhtimine lähtub alluva valmisolekust

Annela Laaneots 31. märts 2008, 00:00

Situatsioonipõhise juhtimise kontseptsioonist lähtuvalt on juhtide hoiakud järjepidevad, ent juhtimiskäitumine on muudetav. Niisamuti hoolivad efektiivsed juhid alati inimestest ning on suunatud töö tulemusele.

Kuna pole olemas juhtimisstiili, mis oleks edukas kõikides olukordades, seisneb situatsioonipõhise juhtimispõhimõtte võtmeidee selles, et juht peab lähtuma alluvate juhtimisel nende valmisolekust vastavaid tööülesandeid täita - mis hõlmab nii töötaja oskusi kui ka motivatsiooni, mitte eeldama, et alluvad peavad kohanduma juhile.

Kuna töötajate tööülesanded muutuvad pidevalt, on ka töötajate valmidus tööd teha pidevas muutumises. Situatsioonipõhine juhtimine aitab juhil muutusi töötajate valmisolekus ära tunda ning kohandada juhtimisstiili, et paindlikult käitudes saavutada alluvatelt häid sooritusi.

Juhtimine situatsioonipõhise juhtimise kontekstis tähendab teiste mõjutamist viisil, mis paneb nad tegutsema soovitud suunas. Mõjutamine toimub olukorra hindamise, sellest tulenevalt tegutsemisviisi kohandamise ja kommunikeerimise kaudu - fookusega kas töö tulemusele või siis töösuhtele.

Kui töötaja tööülesande täitmise valmidus (oskus ja motivatsioon) on kasvanud, siis juht vähendab ülesandele suunatud juhtimiskäitumist ja suurendab juhi-alluva suhte arendamisele suunatud juhtimiskäitumist.

Kui juht kogeb, et alluva töötulemused jõuavad eesmärkideni ning alluv on võimekas ja motiveeritud, siis saab juht vähendada oma alluva töötulemuste parandamisele suunatud käitumist ja panustada töösuhte loomisele ja edendamisele.

Millist juhtimisstiili kasutada, sõltub alluva valmisoleku tasemest.

Alluva valmisolek sõltub tema võimetest ja tema motivatsioonist. Kusjuures võimekuse puhul hinnatakse töötaja rolliteadlikkust, kogemust, teadmisi ja oskusi. Motivatsiooni puhul pööratakse tähelepanu töötaja (enese)kindlusele ja tema soovile seda tööd teha.

Valmisolek ongi defineeritud siinkohal, millisel määral on töötaja spetsiifilisele tööülesande täitmisele motiveeritud ja selleks võimeline.

Kui juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku astme ühitamatus toimub tabelis antud diagonaalist ülevalpool, on tegu juhipoolse ülejuhtimisega. Kui juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku astme ühitamatus leiab aset joonisel antud diagonaalist allpool, on tegu alajuhtimisega.

Juhi juhtimisstiili ja alluva valmisoleku taseme ühitamist juhib kahtlemata juht, kes kohandab end vastavalt alluva valmisoleku tasemele. Nagu igal juhtimismudelil, on ka situatsioonipõhisel juhtimisel omad ohud, millele on tark tähelepanu pöörata. Kõige levinumad eksimused on, et juht annab alluvale liiga suure vastutuse liiga kiiresti, kui alluv selleks veel valmis pole, juht ei tunnusta töötajat või tunnustab töötajat varem, kui töötulemused alluva edu kinnitavad.

Situatsioonipõhine juhtimine võimaldab juhil aga teadlikult suunata töötaja arengut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing