Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elav fossiil juhib evolutsioonikiiruse edetabelit

31. märts 2008, 12:19

Teadlaste sõnul võib kõige kiiremini
evolutsioneeruv loom olla elavaks fossiiliks nimetatud eelajaloolise välimusega
sisalikulaadne loom tuataara.

Sel kuul ajakirjas Trends in Genetics ilmunud uurimusest selgub, et tuataara DNAs tekivad muutused kiiremini kui ühelgi teisel loomal maailmas. Avastus on eriti üllatav seetõttu, et Uus-Meremaa endeemi tuataara välimus pole kuigi palju muutunud alates ajast 225 miljonit aastat tagasi, kui tema esivanemad dinosaurustega maid jagasid, kirjutas ABC Science.

Erinevalt DNA muutumise kiirusest on kõik muu selle looma juures väga aeglane. Uus-Meremaa Massey ülikooli teadlane, uurimuse kaasautor David Lambert kirjeldas: „Nad kasvavad aeglaselt, sigivad aeglaselt ning neil on äärmiselt aeglane ainevahetus. Samas DNA tasemel vaadates arenevad nad väga kiiresti.”

Lambert usub, et organismi molekulaarse evolutsiooni kiirus või tema füsioloogiline muutumine ajas ei pruugi olla alati üheses seoses. „Neid kahte asja suunavad erinevad protsessid,” ütles ta.

Kui teadlased uurivad looma evolutsiooni kiirust, võrreldakse konkreetset liiki tavaliselt tema lähimate sugulasliikidega. Tuataara, „elava fossiili”, puhul oli see aga võimatu, sest kõik tema sugulased on ammu välja surnud.

Antud uurimuse jaoks kogusid Lambert ja tema töörühm DNAd 33 iidse tuataara luudest, kes elasid 8750 kuni 650 aastat tagasi. Samuti koguti vereproove 41 tänapäeva tuataaralt.

Evolutsiooni kiiruses järgnevad tuataara juhitud edetabelis adeelia pingviin, ürgpiison, mappini moa (Pachyornis mappini), piison, pruunkaru, koopalõvi, veis ja hobune.

Uued avastused muudavad varasemaid arusaamu geneetilise evolutsiooni kiirust määravatest teguritest. Näiteks arvati, et kiiresti kasvavad ning varakult suguküpseks saavad loomad peaksid ka kiiresti evolutsioneeruma. Tuataara aga elab koguni 100 aasta vanuseks ning saab suguküpseks alles 10–15 aastaselt. Uue järeltulija saab ta ilmale tuua 2–5 aastase vaheaja järel.

Samuti arvati varem, et kõigusoojastel loomadel peaks olema aeglane evolutsioon. Tuataara on aga kõigusoojane ning saab elada vaid siis, kui keskkonna keskmine temperatuur on üle 25 kraadi.

Tuataarad on tänapäeval väga haruldased ning looduskaitsjate poolt hävimisohus liigiks tunnistatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2008, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing