Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Swedbank on pumbanud Hansapanka 200 miljardit

31. märts 2008, 12:01

Swedbank on pumbanud Hansapanka 200
miljardit krooni, kirjutab erainvestor Stefan Andersson ingliskeelses portaalis
BBN.

Kui Hansapangas kontrollpaki saamine läks Swedbankile maksma vaid 5 miljardit krooni, siis viimase kolme aasta jooksul on Hansapanga Grupi ligipääs Swedbanki omakapitalile ja laenudele kiiresti kasvanud ja jõudnud ligi 200 miljardi kroonini. Ja ühel hetkel peab see raha hakkama liikuma vastupidises suunas.

Swedbank tuli Balti pangandusturule veidi enam kui kümme aastat tagasi. Murrangulistel aegadel 1997. aasta finantskriisi ajal sai Swedbank Hoiupanga suuraktsionäriks. Samal ajal hoiti aga silma peal ka Hansapangal ja hakati oma osalust seal kasvatama. Pärast kahe panga liitumist üheks Hansapangaks 1998. aastal ja sellele järgnenud võimuheitlust saigi Swedbankist Hansapanga suurim aktsionär. Muidugi jäi ka SEB endiselt Baltimaade juhtivaks pangaomanikuks, kuid läbi muude investeeringute.

Kuni 2004. aastani oli Hansapanga ligipääs Swedbanki varadele väga väike. Swedbank oli omandanud aastatega 60% panga aktsiatest – ehk saavutanud kontrolli Baltimaade juhtiva laenuasutuse üle – vaid 5 miljardi krooni eest.

Tol ajal Swedbank Hansapanga laene ei rahastanud. Vastupidi, hoopis Hansapank oli veel 2004. aasta lõpu seisuga Swedbankile laenuandja rollis. Oma eurovõlakirjad väljastas Hansapank turutingimustel.

Pangal läks hästi: hoiused ja antud laenud kasvasid ning aktsiahind tõusis muljetavaldavalt. Indrek Neivelti juhtimisel tegi Hansapank sadadest Eesti väikeinvestoritest miljonärid.

2005. aastal aga Swedbanki strateegia ja riskiisu muutusid. Endale just uue juhi saanud pank otsustas omandada ka ülejäänud 40% Hansapanga aktsiatest. Ainult et kui 60% aktsiatest oli ostetud 5 miljardi krooniga, siis ülejäänud 40% eest tuli välja käia juba 27 miljardit krooni – uus hind peegeldas panga aktsiate vahepeal kerkinud turuväärtust. 2005. aasta keskpaigaks oli Swedbank seega investeerinud Hansapanga aktsiatesse kokku 32 miljardit krooni. Ligikaudu sama suur on juhtumisi ka praegu Hansapanga bilansiline väärtus.

Samuti muutus 2005. aastal Hansapanga võetud võlgade rahastamine. Swedbankist sai Hansapanga jaoks peamine laenuandja, ja uued grupisisesed laenutingimused soodustasid ilmselt ka Hansapanga kasumi kasvu ja laenuandmise võime suurenemist.

Kui 2005. aasta lõpuks oli Swedbank laenanud Hansapangale 32 miljardit krooni, siis aasta hiljem oli summa tõusnud 96 miljardi kroonini ja 2007. aasta lõpuks olid Swedbanki laenud Hansapanga Grupile kasvanud ilmselt juba 150-160 miljardi kroonini. (Kuigi Hansapanga aastaaruannet pole veel esitatud, on loogiline eeldada, et Swedbanki osakaal Hansapanga finantsasutustelt võetud laenudes on jäänud kahe eelneva aastaga võrreldes samale tasemele.)

Seega oli Swedbank 2007. aasta lõpuks investeerinud 32 miljardit krooni Hansapanga aktsiatesse ja lisaks 150-160 miljardit krooni pangale antud laenudesse – mis teeb kokku ligi 200 miljardit krooni. Tähelepanuväärne on see, et pea kogu see rahavoog on läinud ühest pangast teise viimase kolme aasta jooksul.

Hansapanga Grupi ligipääs Swedbanki rahale on jagatud emafirma – Eesti Hansapanga – ja selle Läti ning Leedu harude vahel, ning väike osa läheb ka panga Vene harule. (Taustaks: Eesti, Läti ja Leedu SKP kokku jooksevhindades oli 2007. aastal 995 miljardit krooni.)

Hansapanga tulud on jäänud Swedbanki ajal endisele tasemele. Ise laenuandjaks saades kaotas Swedbank 2005. aastal dividendimaksed. Swedbanki teenitud intressimaksed olid 2005. aastal 0,3 ja 2006. aastal 2 miljardit krooni. Usun, et 2007. aastal tuleb summaks 5 miljardit krooni.

Seega on Swedbank lühikese aja jooksul teinud Balti riikidele (ehk aktsiainvestoritele ja laenuvõtjatele) ligi 200 miljardi kroonise rahasüsti, millest suurema osa moodustavad uued laenud.

Kuid see rahavoog peab ühel vastupidiseks pöörduma. Hansapank peab muutuma võlgnikust varustajaks ja Swedbank laenuandjast rahavoo vastuvõtjaks.

Kas Balti riigid on piisavalt tugevad, et seda kiiresti kogunenud võlga teenindada? Nagu panganduses ikka, läheb tarvis vähemalt ühte majanduslangust, et vastust teada saada. Ja muidugi kehtib sama ka SEBi, Nordea, Danske Banki jt kohta.

Tõlkis Kertu Ruus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. April 2008, 16:35
Otsi:

Ava täpsem otsing