Majanduskasvu aeglustumine vähendas väliskaubandusdefitsiiti

Mariliis Pinn 31. märts 2008, 12:39

2007. aasta maksebilansi puhul on
otstarbekas käsitleda esimese ja teise poolaasta arengut eraldi, et tuua välja
sisenõudlusest veetud majanduse kasvutempo alanemise mõju jooksevkonto
puudujäägi vähenemisele, kommenteeris Eesti Panga rahapoliitika osakonna
nõunik Andres Saarniit.

Möödunud aasta esimesel poolel küündis sisenõudluse kasvutempo veel üle 12 protsendi ja jooksevkonto puudujääk moodustas 19 protsenti sama perioodi SKP suhtes, teatas Eesti Pank. See oli üle 3 protsendipunkti rohkem kui 2006. aastal samal ajal. Aasta teisel poolel aeglustus püsihinnas mõõdetud sisenõudluse kasv 6,3 protsendini ning ka väliskaubanduse puudujääk hakkas vähenema, olles SKP suhtes mõõdetuna umbes sama suur kui 2006. aastal samal ajal. 2008. aasta esimeste kuude kiirhinnangud viitavad puudujäägi vähenemise jätkumisele.

Jooksevkonto puudujäägi vähenemist 2007. aastal takistas investeerimistulude suurenenud arvestuslik väljavool. Eestisse tehtud investeeringutelt saadav tulu oli aasta kokkuvõttes ligikaudu 45 protsenti suurem kui 2006. aastal. Osaliselt oli see seotud möödunud aasta viimaste kuudeni kestnud kasumi kasvu toetava teenuste hinnakasvuga ning samuti asjaoluga, et majanduse kohandumine ilmneb esmalt kasvutempode alanemises ja alles seejärel sisemaiste hinnasurvete vähenemises.

Aasta kokkuvõttes oli jooksevkonto puudujäägi ja SKP suhe ümmarguselt 17 protsenti. Kuna sisenõudluse nõrgenedes väljendus see esialgu selgelt vaid jooksevkonto ühe osa, kaubanduspuudujäägi vähenemises alles teisel poolaastal, siis oli puudujääk suuremgi kui 2006. aastal. Selle põhjuseks on kogu aasta jooksul kasvanud investeerimistulud. Enamik maksebilansis kirjendatud investeerimistulude väljavoolust oli aga arvestusliku iseloomuga ja ligi kolmveerand välisinvestorite kasumist jäeti tegelikult Eesti majandusse.

Vähenenud nõudlusele vaatamata jäi väliskapitali sissevool suureks ka 2007. aasta teisel poolel ning valuutareserv kasvas jätkuvalt. Eesti majandusse tehtud välismaised otseinvesteeringud suurenesid küll jõudsalt, kuid suurema osa, umbes 70 protsenti Eestisse otseinvesteeringute vormis paigutatud rahast moodustas reinvesteeritud kasum. Sarnaselt varasemaga kaasati enamik välisraha laenu vormis ning välisvõla jääk kasvas aasta lõpuks 110 protsendini aasta SKP suhtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2008, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing