Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tühja kõhuga mõte ei tööta

31. märts 2008, 11:27

Enamik inimesi on tundnud, et pärast
pingutavat vaimset tööd on raske otsuseid vastu võtta. Kui aga midagi siiski
peab otsustama, kiputakse pigem toetuma intuitsioonile, selle asemel et asi
korralikult läbi mõelda.

Enamasti arvatakse, et sellise apaatia põhjustab väsimus, kuid hiljuti ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimus väidab, et mõjutajaks võib olla pigem veresuhkru tase, kirjutas The Economist.

Florida ülikooli teadlased E. J. Masicampo ja Roy Baumeister jõudisd sellise tulemuseni, kasutades katsealustena üliõpilasi. Nad palusid 121 psühholoogiaüliõpilasel jälgida hääletut videot intervjueeritavast naisest. Samal ajal ilmusid ekraanile iga kümne sekundi tagant juhuslikud sõnad, mis pidid katse üliõpilastele vaimselt kurnavaks muutma.

Pooltel katsealustest paluti keskenduda naisele, et aru saada, millest ta räägib, ning ignoreerida ekraanile ilmuvaid sõnu. Teisele katsegrupile ei antud mingeid juhiseid. Keskenduma pidanud inimesed pidid ennast vaimselt tublisti pingutama, et mitte sõnu vaadata.

Kui video oli vaadatud, anti pooltele mõlemast grupist klaas suhkruga limonaadi, ülejäänutele aga suhkruasendajaga limonaadi. Kaksteist minutit hiljem, kui suhkur oli jõudnud juba üliõpilaste verre, andsid uurijad neile otsustamisülesande. Ülesanne oli üles ehitatud nii, et oleks võimalik aru saada, kas selle lahendamisel kasutati intuitsiooni või põhjendatud arutlust.

Tudengitelt küsiti, kus nad järgmisel aastal elada tahaksid. Neile anti kolm valikuvõimalust, mis erinesid nii suuruse kui ka kauguse poolest ülikoolist. Kaks varianti olid head, kuid erineval moel: üks oli koolist kaugel, kuid ruumikas; teine oli kooli lähedal, kuid üsna väike. Kolmas variant oli peibutis, ühe hea valiku sarnane, kuid ilmselgelt mitte nii hea. Kui see oli kooli lähedal ja väike, ei olnud see nii lähedal kui parem variant ning samuti pisut väiksem. Kui see oli koolist kaugel ja suur, oli see paremast valikust veidi väiksem ning asus pisut kaugemal.

Psühholoogid on ammu teadnud, et peibutise kaasamine valikuvõimaluste hulka kallutab inimesed alateadlikult valima sellise võimaluse, mis on peibutisele sarnane. Masicampo ja Baumeister eeldasid, et video ajal pingutanud tudengid, kellele anti pärast ka suhkruta jooki, otsustavad hiljem suurema tõenäosusega intuitsiooni ajel. Nii ka juhtus: 64 protsenti neist valis peibutisele sarnase variandi. Vaimselt puhanud või suhkrujooki saanud tudengid aga kasutasid otsuse langetamisel loogikat ning lasid ennast väiksema tõenäosusega peibutisest petta.

Ei ole selge, miks intuitsioon ei sõltu vere glükoositasemest. Vahest peab kõikidele loomadele omane intuitiivne otsustusvõime olema suhkrutasemest sõltumatu, et nn võitle või põgene tüüpi otsuseid vajadusel välkkiirelt vastu võtta. Mis põhjuseks ka poleks, võib kokkuvõttes järeldada, et mõtlemine on tõepoolest raske. Ja tähtsaid otsuseid ei tohiks langetada tühja kõhuga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2008, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing