Biokütuse kasutamine kogub hoogu ka Eestis

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 31. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Biokütuse kasutamine kogub hoogu ka Eestis
"Oma eramut halupuudega küttes raiskad ahju või kaminaga jännates igal õhtul umbes paar tundi, enne kui elamine soojaks saab," teab biokütustele sobivate põletite ning katelde müüja, OÜ Starfeld juhataja Toomas Starke väita.
Aastas teeb see Starke arvutuste järgi 20 tööpäeva. Seega, kui kütmine automatiseerida, võidab aukartustäratavalt palju vaba aega. "Mis me tänapäeval üha rohkem teeme - ostame endale aega ja mugavust," muigab Starke.
Kui enamik maaletoojaid müüvad vaid pelletite põletamiseks sobivaid katlaid, siis mõned firmad, nagu Starfeld ja AS Agrosilva, kauplevad automaatsüsteemidega, mille põletis saab edukalt põletada peaaegu kõike: hakkepuitu, turvast, graanuleid, briketti, vilja. Agrosilva esindab Soome kaubamärki Säätötuli ja Starfeld Soome firma Ala-Talkkari kaubamärki Veto.
Ala-Talkkari põleteid on erineva võimsusega - 40-640 kW - ehk alates väikese eramaja kütmiseks sobivast kuni suurte konteinerkatlamajani välja. Väiksema võimsusega põleti, etteandeteo ja automaatika hind jääb kokku 60 000 krooni kanti.
Tartu lähedal Märjal asuva Starfeldi 450 m2 suurust kontori- ja töökojahoonet on tänavu talvel köetud teravilja sorteerimisjäätmetega. "Tegu on põllumehele probleemse jäätmega: kraavi seda kallata ei tohi ja põllu sisse ei tasu künda, sest sisaldab palju umbrohuseemet," räägib Starke.
Agrosilva juhatuse liikme Meelis Lubergi sõnul on tema oma eramus Tallinnas Pirita-Kosel põletanud igasugust biokütust, kuid viimasel ajal keskendunud peamiselt puitbriketile. "Linnas on õigem graanuleid ja puitbriketti põletada, sest need nõuavad väiksemat kütusehoidlat kui näiteks hakkepuit," seletab Luberg. "Ja Tallinnas oleks vist vähe imelik näha ringi sõitmas hakkepuidu koormaga autosid."
Lubergi hinnangul on biokütuste kasutamisel teatud elavnemist viimasel ajal märgata. "Ilmselt loosungid, et valige biokütust, aitavad," lisab Luberg. Tema andmeil müüvad nad aastas kümmekond biokütuse põletamiseks sobivat automaatsüsteemi.
Peale tavapäraste biokütuste pakub Starfeld alates eelmise aasta sügisest võimalust pressida brikette teraviljapõhust või energiaheinast. Poolas välja töötatud põhubriketi tootmisseadme Biomasseri hinnad algavad 100 000 kroonist. Nädala ajaga suudaks press vorpida põhubrikette koguses, millest piisaks väikese talu küttevajaduse rahuldamiseks.
Toomas Starke andmeil on nad müünud talunikele kolm Biomasserit ning üks press on katsetamisel Eesti Maaülikooli tehnoloogiainstituudis. "Kuna seni pole keegi põhubriketti müügi otstarbeks tootma hakanud, ei saa me veel rääkida põhubriketist kui kaubast ja seega pole sellele välja kujunenud ka turutingimustele vastavat hinda," täpsustab Starke.
Tema teada on mitmed talunikud lükanud Biomasseri muretsemise edasi selle aasta sügiseni, kui bioenergiaseadmetele hakatakse maksma eurotoetusi. "Samas, kuna väetiste hinnad on aastaga tõusnud kaks korda, võib talupidaja hakata rehkendama, et äkki on siiski kasulikum põhk põldu künda," möönab Starke.
Hetkel kuum