Eesti aknatootjad: töö energiasäästu nimel käib kogu aeg

ÄP 01. aprill 2008, 00:00

Saan kommenteerida ainult klaasi osa avatäidetes, kuna õhupidavus on akendega seotud tehniline parameeter. Hinnates Euroopa viimase aja trende, on näha, et keskendutakse järjest rohkem energia säästu ja keskkonna parandamise küsimustele, sama on tegemas ka Saint-Gobain Grupp.

Kahekordsed selektiivsed klaaspaketid on muutumas kolmekordseteks, kusjuures kasutatakse kahte selektiivklaasi, klaaspaketi vaheliistuna kasutatakse järjest enam soojapidavaid tooteid, nagu Swisspacer.

Argoon on muutunud klaaside vahel tavaliseks keskkonnaks, täitegaasina kasutatakse ka krüptooni. Samas otsitakse ka muid lahendusi energia kokkuhoiu saavutamiseks.

Passiivmaja korral piisaks tõenäoliselt, kui hoones kasutataks ainukese kütteallikana akendesse paigaldatud Saint-Gobaini arendatud elektriküttega klaaspakette.

Oleme teinud koostöös partneritega pidevat arendustööd akende ja välisuste soojustoimivuse parendamiseks. Uue tootena oleme 2007. a algusest tootnud turule kolmekordse klaaspaketiga Viking 3K akna, millel on väga hea soojustoimivus - akna

U-väärtus on võimalik saavutada alla 1,0. Sel aastal valmib sama kontseptsiooni alusel Viking 3K välisuks.

Vikingi aken avaneb välja, mis tagab suurepärase õhutihenduse: mida tugevam on tuul, seda tihedam on akna või ukse sulgumine.

Nii on tagatud ehitise terviklik energiasäästlikkus madala soojusjuhtivusega materjalide kasutamise ja hästitoimiva konstruktsiooni koosmõjuna.

Passiivmaja aknad nõuavad väga head soojapidavust, selliste akende lubatud suurim soojajuhtivus: Uw = 0,8 W/m2K. Et saavutada sellist tulemust, peab olema akna profiili soojajuhtivus Uf ? 0,8 W/m2K ja klaaspaketi soojajuhtivus Ug ? 0,6 W/m2K.

Meie andmetel nii kõrgete tehniliste näitajatega aknaid Eestis keegi veel ei tooda. Tihti kiputakse klaaspaketi soojajuhtivust ja akna soojajuhtivust samastama, kuid tegelikult on need täiesti erinevad mõisted.

Eestis toodetud akende klaaspaketid vastavad passiivmaja nõuetele, kuid kogu akende konstruktsioon vajab lisasoojustamist.

Passiivmaja teema on Eesti aknatootjale väga huvipakkuv ja julgen arvata, et aasta jooksul on võimalik osta ka meie valmistatud aknaid, mis sobivad passiivmajale.

Tuleviku tingimusi täidab tõenäoliselt kõige paremini nn Soome tüüpi aken, mis on laia lengiga, välisraamil on üks klaas ning siseraamil klaaspakett. Aknatüüp ühendab endas energiasäästu potentsiaali ning on ka hea heliisolatsiooniga.

Lähtuvalt energiasäästu eesmärkidest on pakettakendel Eesti tingimustes soovitatav julgemalt kasutada kolmekordseid klaaspakette.

Kahjuks projekteeritakse hoonetele meie kliimatingimustesse mittesobivalt ülisuuri akna- ja fassaadipindu, mis tõstavad pakettide kaalu 200-300 kiloni ja sel juhul on aknatootjad sunnitud kasutama kahekordseid klaaspakette, mille isolatsiooniomadused on halvemad.

Enamik pakettakende profiilsüsteeme on välja töötatud kasutamiseks Kesk-Euroopas ning on meie talvetingimustes külmad ja suvel kuumenevad üle.

Eestis kasutatavate klaaside valikut sooja- ja mürapidavuse suhtes pean heaks.

Kui kasutada õigeid klaase ja neid omavahel oskuslikult kombineerida, võib jõuda väga heade tulemusteni.

Uudisena on turule tulnud edasiarenenud selektiivse pindkattega klaas Pilkington Optitherm S3, millega on võimalik saavutada vastavalt uutele Euroopa standarditele kahekordses klaaspaketis U-väärtus 1,1 W/m2K ja kolmekordses kuni 0,5 W/m2K.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing