Esmaspäev 26. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elus hakkamasaamise õpe

Merle Rihma 01. aprill 2008, 00:00

Oleme harjunud rääkima ettevõte intellektuaalsest kapitalist ja aru saanud selle arendamise vajalikkusest. Ühiskonnas peaksid kehtima samad reeglid. Ka ühiskonna intellektuaalne kapital määrab ära ühiskonna tervikedu ja näitab kätte võimalikud arengusuunad või kitsaskohad. Vananev rahvastik, kasvav immigratsioon ja uuenenud tehnoloogia seab meid peagi olukorda, kus kvalifitseeritud tööjõudu tuleb väljast sisse tuua, samas laseme kohalikel töökätel raisku minna.

Me ei saa enam edasi lubada olukorda, kus igal aastal jätab põhikooli õpingud pooleli ligi tuhat last. Meie töötute koolitused tegutsevad ebaefektiivselt, pärast koolitusi lähevad küll erialasele tööle ligi pooled koolitusel osalenutest, kuid töösuhe kestab vaid mõned kuud. Tõsi, osad neist ilmselt ei viitsigi tööle naasta, aga siin ongi elukestva õppe alustalad - motivatsioon ja sotsiaalsete oskuste rakendamine - juba ammuilma kaotsi läinud. Eestis oli 2006. aastal 25-64aastaste inimeste kaasatus elukestvasse õppesse kõvasti alla ELi keskmise.

Elukestev õpe ei ole mitte ainult täiskasvanute õpe, vaid see saab alguse juba lapsepõlvest ning seetõttu on elukestev õpe meie kõigi, lastevanemate, õpetajate, tööandjate ja töötajate asi ja me vastutame eesti inimese intellektuaalse kapitali arendamise eest võrdselt.

Märtsis toimunud elukestva õppe ja ülikoolide konverentsil ELi eesistujamaal Sloveenias innustas mind OECD haridusala direktori hr Huggonieri ettekanne, mis keskendus kompetentside arendamisele, mida elukestvaks õppeks vaja on. Sotsiaalsete, ametialaste ja isikliku elu kompetentside õpetamine jääb aga üldharidusprogrammides vaeslapse ossa. Isikliku elu oskused, nagu motivatsioon ja võime iseseisvalt õppida, kohaneda uute olukordadega, paindlikkus, loomingulisus ja kriitiline mõtlemine, kujundavad meie valmisolekut võtta vastu väljakutsed muutunud olukordades ja nendega kohaneda.

Konverentsil toodi eeskujuks Norra, Hollandi ja Prantsusmaa elukestva õppe süsteeme, mis on tõepoolest kogu ühiskonna asi, mitte ühe või kahe ministeeriumi, kõrgkooli või tööandja mure. Näiteks on Prantsusmaal igale kolmeaastase staažiga töötajale ette nähtud 20 tundi aastas täiendõpet. See rahastatakse riiklikust ühiskassast, kuhu tööandja maksab protsendi oma kasumist või töötaja palgast. Koolitus toimub vastavalt ettevõtte vajadustele ja arengule.

Tasuks leida võimalus kasutada seda raha juba ennetustööks ehk täiendõppeks: et motivatsioon ja vajalikud toimetulekuoskused pärast koondamisteadet ei häviks. Praegu sõltub koolitusplaan tööandja võimalustest ja koolitusi saavad üldjuhul ettevõtte võtmeisikud.

Aga laotöötaja, transporttööline, koristaja, hooldaja, kassapidaja - millal nemad viimati koolitusel käisid? Paraku on just see riskirühm, kes ühel hetkel ilma toetava õpisüsteemita elus hakkama ei saa ja me maksame nn kooliraha ikkagi, ainult teist ja kasutumat teed pidi. Inimarengu aruanne näitab, et Eestis osalevad kvalifitseeritud valgekraed koolitustes kaheksa korda sagedamini kui madala kvalifikatsiooniga töötajad. Ka tööandja võtaks ehk kaasvastutuse korrastatud süsteemis, kus partneriteks on ministeeriumid, haridusasutused ja tööandjate ühendused.

1. aprillil korraldab rakenduskõrghariduse arendamise sihtasutus Teadlik Valik rahvusraamatukogus konverentsi "Elukestev õpe - Eesti arengumootor". Rakenduskõrgkoolid on mõistnud, et nad on elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu mootor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing