Esimesed eestikeelsed õpetused oma maja rajamiseks

Maju on ehitatud väga ammusest ajast. Millal aga hakati Eestis rahvast ehitamise teemadel harima? Uurisin raamatukogust, selgus, et esimesed sammud tehti ajakirjades Talu ja Põllutööleht umbes 1912. aastal.

Esimene raamat ilmus aga alles Eesti Vabariigis aastal 1921, selleks oli Theodor Pooli "Põllumajanduslised ehitused". Huvitaval kombel rõhutakse kõigis, et suurim probleem oli tol ajal hoonete mittevastavus "tervishoiulistele nõuetele".

Suurimaks muutuseks oli see et püüti "rohkesti valgust ja õhku" majadesse saada. Autorid kirjutavad hästi veenvate ja pisut ähvardavate näidetega, et ka Eesti talupoegadel on aeg hakata mõtlema arhitektuuri peale, kuigi seda sõna veel ei kasutata.

1913. aasta alguses annab A. Johannson nõuandeid väiketalupidajatele ehitamisest. Autor tõdeb, et linnades juba on hakatud ehitama järjest rohkem "otstarbekohase sisseseade ja maitselise väljanägemisega" elumaju.

Rõõmustatakse, kuna selliste majade ehitus annab tunnistust sellest, et "ka meie rahva maitse on paremaks muutunud" ning paremate majade ehitamine annab tunnistust "meie rahva kultuuralisest edenemisest".

Kahjuks ei soovitud maal veel panna rõhku "ilusamate majade ehitamise" peale. Päris halvustavalt suhtutakse rehetoaga elumaja ehitamisse, kuna masinate kasutamise tõttu enam rehetuba ei vajatud.

Isegi seal, kus rehetuba on ehitatud elumajast eraldi, peetakse planeeringut viletsaks ja ilust on asi kaugel.

Autor teatab peaaegu põlastavalt, et "mererannal ja suvituskohtades, kus esimesena hakati paremaid maju ehitama, on kõik talumajad ühesuguse väljanägemisega".

Kirjutisest selgub, et ilusate majade ehitamist ei takista üksnes maitse puudumine, vaid talurahval pole lihtsalt paremaid projekte kuskilt võtta. Jäi vaid üle kas ehitada oma või naabri maja koopia.

Maale ehitati küll ka mõningaid kalleid maju, kuid autori hinnangul on need sageli oskamatult planeeritud. "Peab täheldama uuem ja nägusam elumaja stiil lihtsam on ja nii selle järel ehitamine vastupidavam ja odavam tuleb," kirjutab ta. Soovitati ära jätta seni kasutusel olnud kõiksugu nikerdused ja simsid.

Ilusate elumajade all ei mõelda kalleid maju, mille ehitamine üle jõu käib, vaid odavamaid hästi läbi mõeldud ehitisi. Inimestele pannakse südamele, et ei tasu ehitada koopiat ajakirjades toodud projektidest. Tuleb võtta vaid ideid ja ehitist kohandada täpselt oma vajadustele.

Artiklist leiame veenvad argumendid, miks peaks ikka hakkama ilusaid maju ehitama.

"Ilusal elumajal on inimese vaimlise väljaarenemise kohta omajagu tähtsust." Leitakse, et kui tahame, et tulevased põlvkonnad "kultuuralisemad saaksid" kui praegune, siis tuleb uute nägusate elumajade ehitamise eest hoolt kanda.

Nagu näha vanadest kirjutistest, püüti pea sajand tagasi juba selgitada meile praegu nii tavalisi asju oma maja rajamisel.

Ehk tasuks sellele ka tänapäeval mõelda.

Autor: Jana Kadastik