Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa ja Venemaa suhted
Esimesena lääneriikide juhtidest tegi ametisse valitud president Medvedevile 8. märtsil visiidi kantsler Merkel. See oli märk, et Berliin loodab uue presidendi abiga Venemaa ning Euroopa Liidu vahelisi suhteid parandada.
Merkeli ja Medvedevi kohtumist kirjeldati kui sõbralikku ja konstruktiivset, mis tähendab, et kuigi suhete toon ei ole enam vastasseisu õhutav, ei tasu siiski loota nende väga kiiret paranemist. On tõepoolest ebareaalne oodata märkimisväärseid muudatusi Medvedevi poolt, kui tema kõrval on peaministrina Vladimir Putin. Medvedev on sellest hoolimata väljendanud vajadust tekitada riigis olukord, kus seaduse ees on kõik võrdsed, korruptsioonile pannakse piir ning riigi osatähtsus majanduses väheneb.
Läbirääkimised ELi ja Venemaa uue lepingu teemal algavad lähiajal. Üks tundlikumaid teemasid on energiapoliitika. Mõni kriitik nimetab Läänemere gaasijuhtme kava Venemaa plaaniks viia ellu Kremli geopoliitilisi eesmärke. Sellised arvamusavaldused töötavad vastu ELi ja Venemaa lähedasematele suhetele. EL vajab Venemaa naftat ja Venemaa on usaldusväärselt tarninud ELi riikidele naftat juba 40 aastat, seda ka külma sõja kõrgaastatel. EL impordib 40 protsenti naftast Venemaalt, Venemaa ekspordib üle 70 protsenti oma naftast Euroopasse. Miks peaks Venemaa soovima ohustada enda suurimat ja tulutoovaimat turgu? Selles on omajagu tõtt, aga Venemaad ei tohiks süüdistada ELi võimetuses olla ühel nõul või jõuda kokkuleppele ühtses energiapoliitikas.
Kõik ELi riigid viitavad Nord Streamile kui üleeuroopalisele võrgustikule, sest see suurendab Euroopa kaubapakkumise erisust. Uus kaubatee Läänemere all teeb võimalikuks ELi otseühenduse uute kaldalähedaste turgudega Barentsi meres. Energia on majanduskonkurentsis väga oluline ning uus tee parandab ELi positsiooni USA ja Aasiaga võrreldes. Toornaftal on oluline roll ka energiavaidluses, saavutamaks Kyoto protokolliga ELi heitgaasidele seatud kvoote.
Vastuväiteks on ka see, et planeeritav gaasitoru viib Venemaa suurenenud militaartegevuseni Läänemeres. On murettekitav, et turvalisuspoliitika lipu all võimendatakse niimoodi ELi ja Venemaa vahelisi pingeid. Vastastikune koostöö on alati tõhusaim turvalisuspoliitika.
ELi ja Venemaa läbirääkimiste poole liikudes on oluline lõpetada tulutu voodi alt kollide otsimine.
Autor: Fraser Cameron