Majaseened, tülikad ja kahjulikud naabrid

Majaseene avastamine toob kaasa nii energia- kui ka rahakulu. Mis kaitseb uut omanikku?

"Kui Ühendkuningriikides on seadusega ette nähtud hoonete ülevaatus seenkahjustuste osas enne kinnisvara ostu-müügi tehingu sõlmimist, siis meil seda pole," nendib Kalle Pilt Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse sihtasutusest (EMÜK). "Hooneid müüakse koos seenkahjustusega, millega minnakse hiljem võlaõigusseaduse N 218 ja N 222 põhjal kohtusse, kuid siis järgneb pikk ja vaevaline kohtutee, kus võidavad enamasti advokaadid. Selliseid juhtumeid on meil juba kümnetega, kus EMÜKi rolliks on seenkahjustuse tuvastamine."

Ostu-müügilepingutesse on sisse kirjutatud punkt võlaõigusseadusest, mis kohustab müüjat informeerima ostjat kõigist teadaolevatest puudustest ning ostjal on varjatud puuduste ilmnemisel õigus nõuda ostuhinna alandamist või kahju kompenseerimist. Selliseks varjatud puuduseks on kahtlemata ka hoone vallutanud majaseened.

Majaomanikud tihti ei teagi, et nende põranda all kasvab näiteks hoonele ja tervisele ohtlik majavamm. Uus omanik aga avab remonti tehes nakkuskolde ning seen hakkab kiiresti vohama. Sellise stsenaariumi järgi kulgevaid lugusid on palju ning tihti on need ebameeldivaks üllatuseks nii uuele kui ka vanale majaomanikule.

"Kui avastatakse hoones seen, tuleb kõigepealt määrata, millise seenega on tegemist," kirjeldab Pilt. "Sellest sõltub tõrjeplaan. Meie tegelemegi põhiliselt hoonetes levivate seente uurimisega, samuti määrame seene liigi akrediteeritud laboris. Tulemused on sõltumatud erinevalt paljudest äriettevõtetest, kes määravad seene liike selleks, et oma tõrjet müüa."

Kuivõrd kohtus käimine on ebameeldiv protsess, siis soovitab Pilt inimestel jõuda kohtuvälisele lahendile ning asjad omavahel selgeks rääkida.

"Nagu öeldakse: kokkulepped on inimeste jaoks, kohus juristidele. Toon näiteks ühe meeldiva vanapaari, kes suutis asja lahendada lihtkokkuleppega ja kus meie otsisime kõige odavama lahenduse, mis veel võimalik oli. Mõlemad pooled ainult võitsid - nii rahas kui ka ajas," räägib Pilt.

Et asju korrektselt ajada, tuleks seenkahjustuse avastamiselt kontakteeruda spetsialistidega. Antivamm Ehitus OÜ juhatuse esimees Margus Helisalu soovitab tellida asjatundjatelt konsultatsioon, mille käigus tehakse laboratoorsed analüüsid, määratakse seene liik ja levikuala, hinnatakse mõju tervisele ning antakse soovituslikud lahendused.

"Seenkahjustuse kohta väljastatakse kirjalik dokument, mille alusel inimene saab alustada tõrjet ning mis on ka kinnituseks varjatud puuduse ilmnemise kohta," lisab ta.

Et ebameeldivat tutvust majavammiga ennetada, võiksid inimesed vana maja ostu eel pöörata tähelepanu mõnedele olulistele märkidele. "Kui ruumi sisenedes lööb vastu hapukas seenelõhn, on tegemist mingi mädanikuga," kirjeldab Helisalu. "See peaks muutma inimese ettevaatlikuks ning andma põhjuse lähemaks uurimiseks."

Oluline on jälgida ka niiskuselaike hoones ning kindlasti katuse olukorda ja seda, kuhu on jooksnud vihmavesi. "Kui vihmavett pole korralikult majast eemale juhitud, on vesi tõenäoliselt läbi vundamendi põranda alla jooksnud ning tekitanud ohtliku niiskuskolde," nendib Helisalu.

Kui avastate majaseene, on kõige õigem pöörduda kohe spetsialisti poole.

"Kõige targem on kontakteeruda mõne seenuuringuid tegeva ettevõttega," soovitab Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute õppetooli professor Urve Kallavus. "Sellistes küsimustes saab ikka ja alati professionaalidelt kõige paremat abi ning kindlust selle vastu, et tõrje õnnestub."

Professionaalide abi tasub Kallavuse sõnul kasutada kas või seeneliigi määramiseks ja konsultatsiooniks, kui inimene arvab, et tõrjega saab ta ise hakkama. "Uuringufirma võtab proovid, määrab seeneliigi ning annab põhjaliku ülevaate tõrjest. Lisaks on võimalik küsida nõu ka tõrje käigus. Eesmärk on ju ikka, et majaseene vohamine saaks peatatud ning seen majast tõrjutud."

Peale professionaalide abi soovitab Kallavus tõrjet tehes alati läbi lugeda tõrjeaine kasutusjuhend, millel on muu hulgas kirjutatud, milliseid kaitsevahendeid inimene peaks kasutama. "See on oluline info, millest tavaliselt inimesed kergekäeliselt mööda lähevad," nendib Kallavus.

Tuleks uurida, kas hoones on tehtud äsja remonti või uuendusi, eriti osaliselt. Kui jah, küsige, miks mingi osa välja vahetati ja mis oli enne.

Hoone vundament - oluline on selle kõrgus maapinnast ja tuulutusavad vundamendis. Vaadake sisse, kas need on ikka lahti ja kas õhk liigub.

Esimese korruse välisseinad - kontrollige pragusid ja vajumisi. Voodrilaua joone järgi on hea kontrollida.

Kelder - kontrollige puitosade ümbrust põrandapinna lähedal ja keldri nurki.

Niisked ruumid (saunad, duširuumid) tuleb eriti hoolikalt kontrollida: kas ei esine puitdetailidel mädanikku.

Katusealuses tuleb kontrollida lekkeid. Eriti korstna ümbruses, neelukohtades (katuste ühendus) ja väljaehitiste ümbruses.

Meil on olemas fiiberoptiline boreskoop, millega saab kontrollida suletud konstruktsioonide sisemust läbi 10 mm ava. Nagu inimeste uuringuks endoskoop ehk paljud teavad seda mõõga neelamise nime all ja tundlik digitaalne niiskuseotsija, nendega saab seenkahjutuse olemasolu või puudumise peaaegu igas hoones määrata.

Autor: Kaili Laansalu