Milleks ehitada maja, kui seda saab ka üürida

Kui nüüd mängida pisut teooriaga, siis selgub, et pakutavate üürimajade keskmine hinnapiir kulgeb kusagil 10 000 krooni juures. Kuna pikemaajaline leping toob kaasa ka pisut soodsama hinna, siis peaks aastas 100 000 krooniga hakkama saama. Jättes ehitamata umbes kolm miljonit krooni maksva eramu, jaguks meil üüriraha kolmekümneks aastaks.

Praktikas näeb asi aga pisut teistmoodi välja. Praegusel hinnakõikumiste ajal ei julge majaomanik arvatavasti eriti pikaajalist lepingut sõlmida, mine tea, äkki hind vahepeal tõuseb. Ja vaevalt tahaks keegi tõesti paarkümmend aastat ühes ja samas üürimajas elada. Aga mine sa tea, kui on paadunud üürikorterite kasutajaid, miks siis mitte majaüürijaid.

"Üürimajade järele on Tallinnas läbi aegade olnud keskmine nõudlus, praegu on pakkumises umbes 60 üürimaja. Hinnad sõltuvad maja suurusest, asukohast, seisukorrast ja pakutavatest lisaväärtustest (mööbel, kodumasinad jms) ning üldiselt jäävad vahemikku 6000-27 000 krooni," räägib Arco Vara kommunikatsiooniassistent Anu Võlma.

Võlma sõnul leidub Tallinnas üürijate hulgas nii eestlasi kui ka välismaalasi.

"Pärnus suurem nõudlus üürimajade järele suvel, muul ajal aga suhteliselt väike. "Keskmine üür majade puhul on suvekuudel umbes 10 000 krooni kuus, talveperioodil 6000 krooni kuus. Tartus üürimajade osas suurem aktiivsus puudub," lisab ta.

"Kinnisvara üüriturul on viimased paar aastat olnud huvitav aeg, mis iseloomulik just kiirele arenevale majandusruumile," räägib Oma Kodu Kinnisvara OÜ tegevjuht Kairi Niinepuu.

"Oleme näinud kiiret hinnatõusu, hindade tipptaset võrreldes Ida-Euroopa teiste riikidega ning nüüd mõningast hinnatasemete langust, nõudluse ja pakkumise totaalset muutumist, üürilevõtja eelistuste ning lausa mõningaid maailmavaatelisi muutusi."

Niinepuu arvates ei näe taolisi protsesse niivõrd lühikese aja jooksul Eestis kunagi. "Et eestlase põhiolemuses on soov oma kodu ja just oma maja järele on üüriturg sõltuvuses mitmetest teguritest: laenuturust, nõudluse ja pakkumise olukorrast ning inimese soovidest - mida, millises asukohas, millise kvaliteedi ning hinnatasemega soovitakse," lisab ta.

Oma firma kogemustele toetudes on Niinepuu sõnul tihti majaüürijaks välisriigi kodanik, kes elab ja töötab peamiselt Eestis.

Niinepuu ütlust mööda märgata ka maailmavaatelist muutust: leidub üürilevõtjaid, kes üürivad maja põhimõtteliselt ning samal ajal ei tegele päris oma kodu loomisega. Hinnatakse vabadust ega koormata end kinnisvaraomaniku murede ja kohustustega. "Sellist nähtust kohtab oluliselt vähem majade üürilevõtjate hulgas kui korterite üürimise puhul."

Üürituru elavnedes on majade üürinõudlus pea samaväärselt kasvanud. Üha enam eelistatakse üürilepinguid, mille tähtaeg on enam kui aasta. Oluline on teadmine, et samal ajal ei tegeleta maja müümisega.

Nõudlus heas asupaigas ning korras oleva maja järele on tema arvamust mööda oluliselt suurem kui pakkumine. Ometi on üürihinnad oma lae saavutanud. Heade näitajatega eramu kuu üürihinnad jäävad kuni 30 000 kroonini kuus.

Renoveeritud äärelinna eramute üürihinnad keskmiselt 15 000 krooni piiresse kuus. Üldjuhul lisanduvad üürihinnale kommunaalkulud ning muud tasud. Üürihinnad on oma lae saavutanud ning kõrgemat hinda väärivad vaid väga heade näitajatega pakkumised.