Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elektri hind sõltub kuludest

Märt Ots 02. aprill 2008, 00:00

Eesti Energia (EE) taotles uueks elektrihinnaks 52,44 s/kWh, konkurentsiamet kooskõlastas hinna 45,63 s/kWh. Hinnatõus on küsitust oluliselt väiksem. Kas peaks siinkohal nõustuma EE juhatuse liikme Margus Kaasiku kommentaariga, et tarbijate kaitsmisega peab tegelema tarbijakaitseamet, mitte konkurentsiamet?

Konkurentsiameti eesmärk ei ole tõesti tarbijakaitse ülesandeid endale võttes energiakandjate hindu väga madalal hoida. Ameti roll on olla tasakaalustaja turgu valitseva ettevõtte ja tarbija huvide vahel. Võttes arvesse ka Narva linnale soojuse müügist tuleneva lisatulu, tähendab ameti otsus EE-le ligi 420 miljoni kroonist lisatulu.

Elektri hind peab olema kulupõhine. Nii elektrituru- kui ka konkurentsiseadus rõhutavad, et turuvalitseja tegevus peab olema suunatud kulude kokkuhoiule. Kuna monopolil konkurendid puuduvad, on ameti üks ülesanne kulude kokkuhoiu vajaduse meeldetuletamine. Mida suuremad on kulud ja väiksem müügikogus, seda kõrgem on hind ja vastupidi. Peamine vaidlus Narva EJ ja ameti vahel puudutaski just müügikoguseid. Amet lähtus eelmiste aastate tegelikust olukorrast, EE oli aga toodangu kogust järgmisteks aastateks oluliselt vähendanud. Hind kujunes siiski kõrgema müügikoguse baasil.

Narva EJ toodab nii elektrit kui ka soojust. Kuigi elektri osakaal ettevõtte käibes on mitu korda suurem, arvestatakse ka soojuse müügikäivet sadades miljonites kroonides. Kui kulud suurenevad, tuleb vaadata üle mõlema toote hind - nii soojust kui ka elektrit toodetakse samade seadmetega. Kui seda ei tehta, on tegu ristsubsideerimisega, mis on aga seadusega keelatud. Kahjuks oli Narva EJ taotluse esitamisel selle unustanud.

Elektri hind koosneb elektrienergia ja võrguteenuse hinnast, mis omakorda jaguneb põhi- ja jaotusvõrgu hinnaks. Elektrienergia hind koosneb põlevkivi (Eesti Põlevkivi), tootmise (Narva EJ) ja müügi hinnast. Taotluse võrguteenuse hindade kooskõlastamiseks esitasid EE põhi- ja jaotusvõrk mullu mais. Siin eeldas EE 7,2%-list hinnatõusu, tulemus oli võrguteenuse 5%-line langus.

Otsused põlevkivi hinna, Narva EJ ja müügihinna kooskõlastamiseks tegi tänavu konkurentsiamet. Eesti Põlevkivi eeldas hinnatõusu 15%, tõus tegelikult 11%. Narva EJ eeldas 25%-list hinnatõusu, tõus tuli 9%.

Narva EJ kulude neli peamist komponenti on keskkonnatasud, kütus, investeeringud, tegevuskulud. Keskkonnatasude osas erimeelsused regulaatori ja EE vahel puudusid. Kuna põlevkivi hind kujunes madalamaks, on loogiline, et kulud kütusele vähenesid. Suurimat mõju avaldasid investeeringud. Nimelt soovis Narva EJ 2007 ja 2008 teha investeeringuid ligi 5 miljardi ulatuses. Kuna aga Euroopa Komisjon kavatseb hakata oluliselt piirama kasvuhoonegaaside emissiooni, peavad muutuma ka EE investeerimiskavad. Põlevkivist elektri tootmine on CO2-mahukas, seega on uutesse põlevkivikateldesse investeerimine riskantne.

Täpsustatud investeeringute plaanis on investeeringute summa asendunud miljardi krooniga ja selge see, et olematute investeeringute eest tarbija maksma ei pea. See - mitte tööjõukulude kärpimine - on üks põhjus, miks elektri hind soodsamaks kujunes.

Tõsi, tegevuskulude ja töötasude osas jäid amet ja Narva EJ eriarvamusele. On selge, et kulud kasvavad, kuid see peab toimuma mõistlikkuse piires. Hinnatõusu tulemusena suurenevad Narva EJ tulud 430 miljoni krooni võrra. See on suur raha ning peaks olema piisav nii palgatõusuks kui ka kasumi suurendamiseks.

Konkurentsiameti otsused ei pruugi meeldida ühele või teisele osapoolele. Senisest kõrgema hinna kooskõlastamine on ebameeldiv tarbijale, küsitust madalama hinna kooskõlastamine turuvalitsejale. Seda olulisem on regulaatori sõltumatus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:27
Otsi:

Ava täpsem otsing