Küttesäästlik passiivmaja

Otepääl on valmimas Eesti esimene passiivmaja standarditele vastav maja ning ühtlasi maailma esimene selle tehnoloogia järgi ehitatud hotell. See on Saekoja hotell.

Hotelli ehitaja OÜ Sõpruse Grupp juhatuse liige Kalev Lepik ütleb, et neile on alati meeldinud põnevad väljakutsed, samuti leidsid nad, et passiivmaja sobiks Otepää keskkonda hästi. "Kuna maailmas muutub selline ehitusviis aina populaarsemaks, miks siis mitte teha meilgi asju viimase tehnoloogia võimalusi ära kasutades," ütleb ta.

Saekoja hotell pole ainus Valgamaale kavandatav passiivmaja. 2009. aasta lõpuks peaks Valga lasteaed Kaseke saama uue kuue passiivmaja tehnoloogiat kasutades. Kolmas peagi ehitusfaasi jõudev passiivmaja kerkib Palamusele, kus passiivmajaks ehitatakse vallamaja.

Veebruaris selgus ka, et ka Valgamaa Kutseõppekeskuse koolimaja tuleb passiivtehnoloogial põhinev.

"Palamuse vallamaja passiivmajana oli teadliku tellija mõte. Tegemist on julge sammuga, kuna Eestis sellealast kogemust veel vähe. Nii oli ka maja projekteerimisel enam kahtlemist ja uurimist," selgitab maja üks arhitekte Urmas Luure arhitektibüroost Sirkel & Mall. "Tegemist on 700ruutmeetrise majaga, mille küttevajadus on võrreldav pea viis korda väiksemal hoonega. Kuidas tehnoloogia tööle hakkab, eks seda näeb lähiaastatel, sest ka siinsel ehitajatel napib kogemust."

"Passiivmaja on parim võimalik ehitusstandard ning praegu hoonet sellele vastavalt mitte ehitades kirub selle omanik ennast juba paari aasta pärast oma rumaluse pärast maapõhja. Energia hind jätkab kallinemist ning kui praegu on passiivmaja ehitusmaksumus tavamajast veidi kallim ja tasuvusaeg umbes 5-10 aastat, siis kallima energiahinna juures lüheneb see periood tulevikus veelgi," ütleb Valga linnavalitsuse arenguameti juht Meelis Linnamägi, kes on tõenäoliselt üks tulisemaid passiivmajade toetajaid ja propageerijaid Eestis.

Ülemaailmse kliimasoojenemise ja aina kallinevate energiahindade kontekstis ei ole vähetähtsad ka asjaolud, et selline maja säästab loodust, seega vähem süsihappegaasi saastet, ning kuna maja köetakse üsna suures osas päikesesoojuse abil, muudab ta selle elaniku vähem tundlikuks energiahinna muutuste suhtes.

"Passiivmaja küttevajadus on piirete erilahenduste abil viidud väga väikeseks ning ligikaudu 50 protsenti selle aastasest vajadusest kaetakse otsese päikesekiirguse abil. Täpne osakaal sõltub hoone arhitektuursest lahendusest ja asukohast," ütleb Linnamägi.

Kui traditsiooniliselt on majades keskküttesüsteem koos torude, radiaatorite ja õli- või gaasikatlaga, siis passiivmajas klassikaline küttesüsteem puudub.

Spetsiaalselt kohandatud sundventilatsiooni abil kogutakse kokku majaelanike, elektriseadmete, päikese ning osade projektide puhul ka maapinna tekitatud soojus ja kasutatakse seda majja siseneva õhu soojendamiseks.

Kui õhk vajab lisasoojustamist, tõenäoliselt külmal talvel vajab, siis võib Linnamäe sõnul ülejäänud küttevajaduse katta ükskõik millise kütteliigiga - otseelektriga, kaugküttevõrguga, küttepuude või gaasiga.

Kuna passiivmaja kontseptsioon rõhutab keskkonnasäästlikkust, soovitatakse siiski kasutada taastuvaid energiaallikaid - biomassi nagu näiteks küttepuud, puidupelletid, hakkepuit, põhk ja muu selline, või biogaasi põleteid või elektrit, mis on toodetud tuulegeneraatorite või päikesepatareide abil.

Praegu on Eestis passiivmaja projekteerimise kogemusega arhitekte ja insenere veel vähe, mistõttu asjast huvitatul tuleks konsultandiks paluda vastavat kompetentsi omav ekspert.

Eestis on praegu ainsaks selliseks Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse labor, kus pakutakse ka passiivmaja projekteerimise nõustamise teenust.

Kalev Lepik ütleb, et passiivmaja ehituse planeerimisel tuleb kindlasti arvestada sellega, et väga palju tuleb juurde õppida, projekteerijal puudub kogemus ja mitmeid komponente, mis teevad passiivmaja standardi saavutamise võimalikuks, pole Eestist saada.

"Meiegi oleme võtnud projekti nõustajate hulka lisaks Tartu Ülikooli tehnoloogialabori juhataja Tõnu Mauringule ka Saksa konsultante passiivmajade instituudist." Sama meelt on Eesti Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark. "Kuna praegu puudub veel nii ehitus- kui ka projekteerimisalane kogemus, siis lähema aja põhiküsimus on konsultantide ja spetsialistide võrgustiku kujundamine, samuti vajab seadusandlus mõningaid muudatusi." Samas leiab ta, et maailma energiahinna tõusu kontekstis on küttesäästmise teema maailmas lähiaastatel võtmeküsimus.

Meelis Linnamägi loodab, et piloot- ja koolitusprojektide abiga saab passiivmaja ehitusstandard lähiaastatel ka Eestis populaarseks.

"Eestis on ligikaudu 36 miljonit ruutmeetrit eluruume, mille keskmine aastane kütteenergia kulu ühe ruutmeetri kohta on ligikaudu 200 kWh. Kui renoveeriksime kõik need eluruumid passiivmaja standardile vastavalt nii, et nende keskmine aastane kütteenergia kulu ühe ruutmeetri kohta ei ületaks 15 kWh, siis hoiaksime aastas kokku ligikaudu 6,6 miljonit MWh energiat. See aga võrdub terve Balti Elektrijaama või nelja Iru Elektrijaama aastatoodanguga."

Autor: Katrin Romanenkov