Mida arvate energiakulu neljakordsest vähendamisest?

ÄP 02. aprill 2008, 00:00

Eestis oli 10-15 aastat tagasi eluruumide keskmine küttele kuluva energia kulu aastas enam kui 300 kWh. Reaalseks piiriks, mida tänapäeval saavutada, võiks, olla umbes 100 kWh m2 kohta aastas. Ka praegune keskmine näitaja 200 kWh on nii madal eelkõige tänu uutele elamispindadele, mis ehitatud karmimate nõuete alusel. Õnneks inimeste arusaam soojustuseteemas areneb ja kinnisvara soetades hinnatakse ka soojapidavust, mitte pelgalt objekti visuaalset olukorda.

Olen seisukohal, et kui viia keskmine energiakulu alla saja ühiku, võib juba kilehoones elamisest rääkida, kuna nii madala energiakulu saavutamiseks kasutataks pidevalt sama õhku ning elukvaliteedist kui sellisest ei saa rääkidagi. Utoopiliste tulemuste saavutamiseks, nagu näiteks 50 ühikut, kulutatakse tunduvalt enam ehitusmaterjale. Senise 200 mm paksuse seinasoojustuse asemel peaks soojustusmaterjali kiht olema vähemalt 400 mm. Ka selline tegevus mõjutab keskkonda.

Soovitan kodu soojustades ikkagi tasakaalu leida. On meeldiv nentida, et inimesed mõtlevad tuleviku peale ja teevad elamispindu ehitades suuremaid väljaminekuid soojustarbe minimaliseerimiseks. Aga arenguruumi meil veel on. Võtkem näiteks eeskuju inglastest, kes pigem panevad end kodus soojemalt riidesse, mitte ei sea enestele eesmärgiks toaseinte vahel võimalikult kuuma kliimat tekitada. Et Eestis normatiive alandada, peaks ehk riikliku programmi looma. See, et igaüks ise vaatab ja mõtleb, kuidas hea võiks olla, ei vii kuhugi.

Ei saa rääkida ainult soojaenergia hoidmisest ruumis, tuleb arvestada ka palavaid ilmastikuolusid, kus siseruume tuleb liigse kuumuse eest kaitsta. Büroode soojustamisel on eluruumidest mõneti erinevad nüansid, kuna siseõhu kogused ja inimeste hulgad on suuremad, kuid põhimõtted on ikkagi sarnased. Tellijad soovivad normatiividele vastavaid või isegi natuke paremaid konstruktsioone, ei peeta väheoluliseks investeerida teadmisega, et tasuvusaeg saabub kiiresti.

Soomlastel ja rootslastel on statistika põhjal keskmine soojatarve umbes 150 kWh ruutmeetrile aastas, mis tegelikult on samal tasemel eestlaste soojaenergia kuluga. Meie näitajad on suuremad vanade paneelmajade ja suurelamute pärast. Soojustusele kuluvat energiat saab tuntavalt vähendada, kasutades kvaliteetsemate konstruktsioonidega uksi-aknaid. Sundventilatsioon hoiab küll sooja, kuid pole tervisele kasulik, võiks eelistada looduslikku ventilatsiooni.

Muidugi on tore teada, et inimeste haritus soojustuse teemal on kõrge ja hoonete ehitamisel ei peeta enam oluliseks valmimise kiirust, vaid kvaliteeti. Pean normaalseks soojaenergia kuluks aastas inimese kohta umbes 150 kWh ruutmeetri kohta.

See on kõigile teada, et vanade kivi- ja paneelmajade soojustarve on paar korda suurem, kui võiks olla. Normaalseks tasemeks, mis on reaalne õigeid võtteid ja vahendeid kasutades saavutada, pean umbes viiskümmend viis kilovatt-tundi ruutmeetrile aastas. Sellise tulemuse saavutamiseks on kaks olulist suunda. Esiteks sanitaartehniline pool - kütteseadmed, ökonoomselt ehitatud ja isoleeritud küttesõlm ja ka ventilatsioonisüsteem. Sanitaartehnilised investeeringud tasuvad end ära umbes kuue-seitsme aastaga, arvan, et sellisesse ajavahemikku jääb tasuvusperiood. Teine suund on välispiirete korralik ja kvaliteetne soojustamine, mis on tunduvalt kulukam ja mahukam ettevõtmine. See väljaminek tasub end ära umbes kahekümne aasta möödudes. Inimesi on erinevaid ja need, kes elavad isiklikes majades, investeerivad soojustusse reeglina põhjalikult kalkuleerimata. Aga inimesed, kes elavad suurtes paneelmajades, suudavad eranditult vastuollu sattuda. Pole ju mõeldav ühe korteri või sektsiooni soojustamine.

Eluruumidele kuluva soojaenergia vähendamine on valdkond, milles inimeste teadvus kiiresti kasvab. Mitmed kliendid on pöördunud meie poole ning küsinud soovitusi ja nõuandeid, kuidas soojustusele kuluva energia hulka vähendada. Olulisim, millele tähelepanu suunata, on soojatagastus. Ventilatsioonisüsteem mitte lihtsalt ei eemalda õhku ruumist, vaid saadab sooja õhu taaskasutusse. Erinevaid süsteeme ja seadmeid ning soovitusi, kus ja kuidas kokku hoida, on mitmeid, seega käsitleme iga objekti eraldi. Arvutame välja tasuvusaja ja siis saab otsustada. On inimesi, kes soovivad pigem algselt enam soojustusse investeerida ning vastandid nendele, kes tasuksid pigem igakuiselt kõrgemat energiaarvet. Arvan, et enamik eestlasi maksab pigem iga kuu rohkem kuluva energia eest, kui investeerivad eluruume ehitades algselt umbes veerandi ehitusmaksumusele lisaks.

Antud valdkonnas on meeldivaks arenguks valmimisjärgus olev määrus, mis näeb igale elamule ette energiamärgistust. Uuematel ehitistel on vastav märgistus lausa kohustuslik, reglementeerides konkreetselt kogu energiatarbimise metoodika. Ehitised jagatakse klassidesse ja kinnisvarahindade võrdlusel võiks see olla oluline mõjutegur. Energiamärgistusega seotud seadused on veel riigikogus vastu võtmata, kuid ometi on see oluliseks teemaks kinnisvaraarendajate seas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing