Nato ees seisavad kriitilised valikud

Nagu rõhutab NATO laienemise suurim toetaja USA ning Eesti omast kogemusest teab, aitab alliansiga liitumise perspektiiv reformikursil püsida ning kindlustada turumajanduse ja demokraatia arengus tehtud edusamme. Venemaa naftast ja gaasist järjest enam sõltuv Lääne-Euroopa ei taha aga suhteid Moskvaga teravaks ajada ning leiab, et praegu on vara Ukrainale ja Gruusiale NATOga liitumise tegevuskava anda.

"Ma ei prognoosiks veel kohtumise tulemust," ütles eile Kiievis USA president George W. Bush. NATO otsused on konsensuslikud ning piisab ühe riigi vastuseisust. USA tugevast toetusest Bush aga kahtlust ei jätnud. "Olete teinud julge otsuse ning USA toetab tugevalt teie taotlust," ütles Bush. "Pooldame Ukrainale ja Gruusiale liikmelisuse tegevuskava andmist," jätkas ta.

Venemaa on alla neelanud kaks NATO laienemisringi endise idabloki ning NLi vabariikide alal 1999. ja 2004. a, kuid Ukraina ja Gruusia liitumine oleks liiast. Esmaspäeval ajalehes Izvestija avaldatud intervjuus kritiseeris Venemaa välisminister Sergei Lavrov NATO "häbematut" laienemist ning "infiltreerumist" endise Nõukogude Liidu territooriumile. President Vladimir Putin ähvardas veebruaris Venemaa tuumaraketid Ukrainale suunata, kui riik peaks lubama NATO baasid oma territooriumile.

Gruusia on tunda saanud nii kaubandusembargot kui ka transpordiühenduste katkestamist. Vahetult tippkohtumise eel toimus separatistlikus Lõuna-Osseetias taas tulevahetus.

Venemaa on praegu tugevam oma seisukohti kaitsma, NATO aga lõhenenud mitmes olulises küsimuses, nagu alliansi laienemine või vägede saatmine Afganistani.

Gruusiale ja Ukrainale rohelise tule andmise vastu on tosin Euroopa riiki eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga, kes loodavad Venemaa presidendivahetusest suhete paranemist. Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes esimese kõrge valitsusjuhina märtsis Venemaa presidendiks valitud Dmitri Medvedeviga kohtuma kiirustas, põhjendab vastuseisu NATO ebapopulaarsusega Ukrainas - liitumise poolt on vaid 24% ning vastu 50% elanikest. Gruusias riskivad aga n.ö lahendamata konfliktid alliansi Venemaaga relvakonflikti kiskuda.

Gruusia president Mihheil Saakašvili hoiatab lääneriike Venemaale järeleandmiste eest - sisuliselt annaks see Moskvale NATO asjades vetoõiguse.