Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pirita iga-aastane ehitusmess kipub liialt laadastuma
"See ehitusmess on rohkem enesenäitamiskoht, kuhu tullakse tülpinud rutiinist ja oma margi ülalhoidmiseks - kulud sellega seoses pole ammu enam plusspoolel," teatab kuivsegusid tootva ASi Uninaks juhataja Guido Piksar.
Pealegi ei ole mess Eesti Ehitab enam aastaid uute tutvuste saamise ega kontaktide otsimise koht. Materjalidegi osas pakuvad messist võrreldamatult paremat ülevaadet ehitusmaterjalide poed.
Iga-aastane messi korraldamine muudab selle infovaeseks ja kulukaks korraldajale, eksponendile ning külastajale. Messitariifid võiksid Piksari veendumusel olla vabalt 20-30 protsenti madalamad. "Kui kõik need töötajad, kes seal jalgu kõlgutavad, firmades tööd teeksid, tõuseks neist ka meie riigi majandusele kasu," peab Piksar messi olemasoleval kujul asjatuks aja- ja rahakuluks.
ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube peab igal aastal ilma kindla suunata messil osalemist mõttetuks. Ühelt poolt peaks mess nüüd mingi kindla peateema välja valima, teisalt aga peaks see olema ka inimeste harimise koht.
Eesti Näituste ASi nõunik Siimu Loogma aga mingit tagasiminekut ei taju. On ju raugeva ehitusturu tingimustes eksponendid nõus pea ükskõik mis pindadega. Nüüd rõhutakse ju rohkem boksi isikupärale, eristumisele. Tavaliselt hakatakse juba messi ajal broneerima järgmise aasta messipindu. Ootab Loogma ju messile vähemalt 46 000 külastajat.
Teisalt tunnistab ta, et kui OÜ Orangetime oleks Tallinna Ehitusmessi käivitunud, oleks sealt tulnud ilmselt mingi hinnasurve. Siiski usub ta, et suuremad eksponendid oleks ikka Piritale jäänud ja konkurendi hõivata oleks jäänud juhuslikumat laadi firmad. "Kui Orangetime tuli oma ehitusmessiideega lagedale, siis üle 75 protsendi eksponentidest olid kinnitanud osalemist meil," lisab ta kindlameelselt.
Pealegi peaks külastajatele meelehead tegema lauluväljakult messikeskusse sõitvad väikebussid ja Pirita tee äärsetele autode seisukohtadele lisanduv lauluväljaku parkla.
Matsalule tundub kogu korraldusliku kaose ja hallide killustatuse taustal Eesti Näituste justkui iseeneslik müügiedu arusaamatu fenomenina. Ainsa seletusena näeb ta siin monopolirolli, mille vastu aitab konkurents.
Siiski nii E-Betoonelemendi juhataja Vaido Leosk kui ka Piksar peavad Eesti turu väiksust arvestades kahe konkureeriva suure ehitusmessi toimumist ebaotstarbekaks. "Ilmselt lakkab Eesti Näituste messiala senises kohas varsti olemast, kuna erinevalt Saku Suurhallist on seal puudulik parkimine, ühistransport ning pindagi on vähem," usub Piksar.
Lahendusena näeks ta just Saku Suurhallis kevadtalvel ehitusmessiga põrunud Orangetime'i ja Eesti Näituste koostööd.
"Meie ja Eesti Näituste vahel on põlvkondade erinevus ja liigume erinevas suunas, kuid never say never…," jääb muidu kahe konkurendi vahel absurdsena kõlava koostööidee üle kelmikalt mõttesse OÜ Orangetime juhatuse esimees Hardi Kinnas, kes järgmise aasta messi ette valmistades püüab vältida liiga suure tüki hammustamist.
Olemasolev mess peaks vastama rohkem olukorrale. See võiks rentaabluse huvides toimuda üle ühe aasta. Inimestel võib isegi iga-aastane huvi olla, kuid materjalitootjatel pole igal aastal kohe midagi uut lisada. Ju siis see on üks vana ärimudel, mis toimib siiani hästi. Mitu korda suuremas Soomes toimub ju suur ehitusmess üle ühe aasta.
Messil on transport vilets, autodega juurdepääs on raske. Samas olid eelmisel aastal eribussid pooltühjad - sõitsin nendega isegi. Lonkavat logistikat saatsid pikad söögijärjekorrad. Teisalt oli mess kontsentreeritud ja toimus lühikesel ajavahemikul.
Kaks suurt ehitusmessi oleks selgelt liiast. Samas - konkurents oleks teretulnud. Tuleb leida lahendus, kus säiliks hea hind ja kvaliteet.