Projektijuht aitab keerulisel tööl

Suuremad ehitus- ja kodutarvete ketid pakuvad lisaks laiale kaubavalikule abi erinevate tööde planeerimisel. Projektijuht on kursis oma poe kaubavaliku ja võimalustega, samuti saab temalt infot selle kohta, milliseid materjale ja kui palju mingi konkreetse töö jaoks vaja läheb.

Ehitus- ja aiatarvete kaupluse Bauhof ärikliendihaldur Vahur Toots ütleb, et mõistlik on projektimüügi teenust kasutada juhul, kui on plaanis mahukamad tööd, mis eeldavad suurt materjalikulu ja suhtlemist tootjatega. "Kliendihaldur selgitab sellisel juhul välja kliendi vajadused ja soovitab järgmisi tegevusi. Ka seda, mis peaks olema enne tehtud, millele pöörata enam tähelepanu ja muud sellist."

Kui projekt on saanud konkreetse raami ning on koostatud eelarve ja tehtud vajalikud joonised ning mõõtmised, saab projektijuhist kliendi esindaja kaupluses. Tootsi sõnul on nende kliendihalduritel kaks rolli: nad on kaupluse esindajad kliendi juures ja ühtlasi kliendi esindajad kaupluses ehk kliendihaldur suhtleb kaupluse erinevate osakondadega, vajadusel ka tootjatega, tellib kaubad, koordineerib projekti ning nõustab ja abistab klienti.

Kui asjatundja müüja on enamasti spetsialist mingis kindlas valdkonnas, siis projektijuht valdab hästi kõiki müüdavaid kaubagruppe, selgitab K-Rautakesko müügidirektor Meelis Loo. Kui klient soovib pakkumist paljudele eri kaupadele, siis ei ole mõistlik joosta ühe kaubagrupi müüja juurest teise juurde, vaid jätta see töö projektijuhile. "Kuna kliendihalduril on ülevaade kogu kaupluse tootevalikust, saab ta kliendile nõu anda nii sanitaartehniliste kui viimistlusmaterjalide osas," lisab Ehituse ABC projektimüügijuht Sven Vesik.

Samuti puudub müüjatel õigus ning ressurss võtta endale pikaajalisi kohustusi klientide ees, nende ülesanne on anda nõu siin ja praegu. Projektijuht aga võtab kogu projekti juhtimise enda peale, olenemata sellest, kui pikale see venida võib ja kui tihti tema abi ja nõu vajatakse.

Lisaks eristab Loo sõnul projektijuhti tavamüüjast veel see, et esimestel on suuremad volitused hinna- ja maksetingimuste läbirääkimistel. Samas pole karbi kruvide ostmiseks mõistlik projektijuhi jutule minna, sest projektijuhi ülesannete hulka kuulub ka töö mahu ja projekti käivitumise tõenäosuse hindamine. "Kui kliendil on kindel nägemus soovitavast kaubast olemas ja summaarne hind ei ole suur, pole mõtet enda ja projektijuhi aega raisata pelgalt näiteks paarikümnekroonise allahindluse saamise pärast. Kui aga vajatakse nõu ning loodetav sääst allahindluse näol on märgatav, on kindlasti mõtet pöörduda projektijuhi poole."

Projektijuhi kasutamine ei lähe kliendile midagi maksma. Pigem on mahukama ettevõtmise puhul mõistlik koostada projekt ja anda selle juhtimine ehituspoe projektijuhi hoolde, sest projektile tehtav pakkumine võib poehindadest oluliselt soodsamaks kujuneda. Olenevalt projekti mahust ja iseloomust võib soodustus olla kuni 30% letihinnast.

Ehkki projektijuhtide klientideks on enamasti väiksemad ehitusfirmad, kellel on pidev vajadus materjalide järele ja seetõttu mõistlik omada krediidilepingut ja "oma meest" ehituspoes, siis projektijuhi poole võib pöörduda ka eraisik.

Kui Ain Kõrts otsustas kolm aastat tagasi endale ise maja ehitada, siis esialgu käis ta, projekt käes, läbi kõik suuremad ehituspoed ja vaatas pakutavat kaupa ning võrdles hindu.

Kuna projekt oli suuremahuline ja esialgseteks kuludeks oli planeeritud 300 000 krooni, võttis ta kõigist projektimüüki pakkuvatest kauplustest pakkumised.

K-Rautakesko pakkumine oli kõige sobivam nii hinna kui muude tingimuste poolest. "Kui kliendina mööda nende poodi käies tundus, et neil ei ole minu jaoks kõige sobivamad kaubad ja ka hinnad olid soolasemad, kui nii mõneski teises poes, siis mulle tehtud pakkumises suutsid nad mind meeldivalt üllatada. Projekti kogumaksumus kujunes ca 15% soodsamaks, kui ülejäänud poed mulle pakkusid, samuti olid nad valmis tellima mulle vajalikke kaupu, mis ei kuulnud tegelikult nende sortimenti."

Projekt läks käiku ja aasta jooksul ehitas Ain koostöös K-Rautakeskoga omale maja, saades kõik vajaminevad materjalid ühest kohast, ning hoides sellega oluliselt kokku nii aega kui närvikulu. Aini hinnangul õigustas projektipõhine lähenemine ennast igas mõttes.

"Lisaks saadud soodustustele oli projektijuht mulle heaks nõuandjaks paljudes küsimustes. Minu kogemus näitab, et tavamüüja näeb asju pisut kitsamalt ja oskab nõu anda ainult oma valdkonnas, näiteks millised on kõige paremad kruvid või kõige vastupidavamad lambipirnid."

Projektijuht oskab asjale läheneda rohkem tellija vaatenurgast, tal kujuneb ettekujutus lõpptulemusest ja visioon sellest, kuidas see saavutada. Tema kogemused on laialdasemad ja ta on üldjuhul pädev nõu andma kõigis valdkondades, või vähemalt soovitama parimat spetsialisti, kellelt nõu küsida. Kuna päris kõiki materjale ja tööriistu ma K-Rautakeskost ei saanud, siis oli samuti abiks see, et ta tunneb tootjaid ja oma konkurente ning teab, kes mida müüb."

"Sellest edukast projektist on mul siiani kasu ja hea meel. Kuna tegin kliendihalduriga tihedat koostööd terve aasta jooksul, siis on ta ka praegu minu esimeseks abiliseks ja nõuandjaks, kui mul midagi ehituspoest vaja läheb," iseloomustas Kõrts koostööd.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit korraldas märtsi lõpus ümarlaua, et avaldada muret ehitusfirmade maine pärast, kirjutas Postimees.

Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektor Indrek Peterson rääkis, et liidu liikmed on mures ehitusfirmade maine pärast, mida tema sõnul ajakirjanduses negatiivsete artiklite näol kahjustatakse.

Liit koondab 128 ehitusettevõtjat, kes Eesti ehitusmahust hõlmavad umbes 55%. Samas on liidu juhatuse aseesimehe ja ASi Restor peadirektori Arsi Koogi sõnul praegu tegutsevaid ehitusettevõtteid 6000, kellest osa ei tohiks üldse midagi ehitada. "Liidu liikmed tahaks eristuda neist, kellesse suhtutakse negatiivselt," rääkis Kook. Tema sõnul pole liidu liikmete ehituskvaliteedi kohta liidule kaebusi esitatud. Samuti pole suurematel ettevõtetel probleemiks tagada alltöövõtu kvaliteet.

Ehitusfirmade juhid nentisid, et lähiajal peaks pärast kinnisvarabuumi ehitussektori kvaliteet tiheneva konkurentsiga paranema, ent suurt konsolideerumist ega ehitusmahtude vähenemist pole ette näha. Näiteks peaks Petersoni sõnul ehituse mahud lähiaastatel tõusma kasvõi riigi eelarvekavva planeeritud vahendite kasvu abil.

Autor: Katrin Romanenkov