Räägime ausalt, härrad ehitajad

Langustendentsid ehitusturul on teinud ehitusettevõtjad ettevaatlikuks nii oma hinnangute ja kommentaaride andmisel kui ka tegevusplaanide avamisel. Vaikselt piieldes poetakse vastuseid vältides majanduse seaduspärasuste taha ning räägitakse ehituse sesoonsusest, kus märtsis veel turul toimuvast üheselt rääkida ei saavatki. Ehitama hakatakse ju alles siis, kui lehed suured ja muru roheline.

Äripäev on seisukohal, et paanika tekkimise vältimiseks oleks ehitus- ja kinnisvaraturul tegutsejatel küll ülim aeg kaardid lauale lüüa ja oma plaanidest potentsiaalsetele klientidele ja partneritele avalikult teada anda.

Prognoosimine ja ennustamine pole muidugi kunagi tänuväärt tegevused. Aga samas, kui me ehitusvaldkonnas ütleme prognoos, siis tegelikult sisaldab see ju tegevuskava ja eelarvet järgnevaks majandusperioodiks, mis valminud mineviku kogemustest ja eeldatavast tulevikust lähtudes.

Selge see, et kiiremini-kõrgemale-kaugemale-loosung ehituses enam ei toimi ja puusalttulistamise aeg on möödas. Karta on, et mõnedel pisikestel püstoliomanikel enam laadimiseks vajadust ei tekigi, sest alltöövõtjate alltöövõtjatena on nende tööpõld kokku kuivanud. Silmi ei saa kinni pigistada ka tõsiasja ees, et kogu see kehva kvaliteediga tohutu hulk püstipandud ruutmeetreid vajab parandamist. Lööktöö peab asenduma kvaliteettööga ja betooni kantmeetritel põhinev ehitustehnika jõudemonstratsioon ümbrust respekteeriva esteetilise arhitektuuriga! Lisaks tunnistagem ausalt, et ehitajaid on lihtsalt liiga palju. Inimene, kel haamer pihus püsib, pole veel ehitaja, rääkimata "spetsialistidest", kes saavad haamriga isegi naelale pihta.

Muutus on 0%. Hinnad langevad, aga ei lange ka. Turg võib soojeneda või pisut jahtuda. Tõenäoliselt, pisut, pigem mitte - ebakindlust ja äraootavat positsiooni kajastavat retoorikat näete käesolevas Ehituse erinumbriski. Pehmendavaid ja ümberütlevaid eufemisme kohtate äri- ja poliitikameeste suust meedias igal sammul. Peaminister kõneleb majanduse pehmest maandumisest ja kinnisvarahaid hindade allapoole korrigeerimisest.

Jutt on kaunis, aga kas siis ehitada või mitte, investeerida või oodata? Kui palju langevad lattutoodetud materjalide hinnad? Kuivõrd muutuvad taskukohasemaks ehituse hinnad ja kättesaadavamaks töömehed? Paljudel ehitus- ja kinnisvarategelastel näib justkui kuum kartul suus olevat. Ja kui küsida neilt ausalt, et mis värk on, kostub vaid kahtlast mõminat.

Olukord meenutab peojärgset pohmellihommikut, kus end ettevaatlikult liigutades ja järske liigutusi vältides püütakse väita, et see on tähtede seisust tingitud korrapärane tervisenõrkus.

Aga tervenemine algab teadvustamisest. Alkohoolikul on lootust pahele lõpp teha vaid siis, kui ta probleemi tunnistab. Turumuutusest ja majanduslangusest ausalt rääkimine ning tagajärgede fikseerimine peaks ju olema esimene samm, mis surnud punktist üle aitab ja ebamugava ning kahjuliku ooteseisundi õige valiku teeotsaks transformeerib.

Alanud ehitusmess on suurepärane võimalus asju õigete nimedega nimetades kaardid lauale lüüa ja suud puhtaks rääkida. Tulevik tuleb niikuinii. Mõningane järelemõtlemisaeg ehituses toob loodetavasti kaasa kolemajade ajastu lõpu ja kvalitatiivse arengu alguse.

Autor: ÄP