Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rakvere mõtleb suurelt

Tea Taruste 02. aprill 2008, 00:00

"Me tahaks olla Põhja-Eesti piirkonna kõige lahedam linn," - Rakvere linnajuhid räägivad linna arengu kavandamisel aastanumbrist 2030. Rakvere loodav arengukava kätkeb endas nii linnaruumi planeerimist kui ka imago loomist laiemalt. Tegemisel on detailplaneering, arendamisel uued piirkonnad. Unikaalsete ettevõtmiste poolest tuntud, kreisilinnaks nimetatud Virumaa pealinnal jagub julgeid mõtteid edaspidisekski.

Ajal, mil majanduskasv on stabiliseerumas ning tuline tegutsemistempo raugemas, on enam aega mõelda lähituleviku kavandamisele. Eelmise aasta sügisel ametisse asunud peaarhitekt Raul Järg on rahul, et praegune turuseis võimaldab mõtiskleda, unistada ja tegeleda pikemaajaliste suundumustega. Linnapea Andres Jaadla võrdleb tuleviku-Rakveret New Yorgiga, kus keeb alati elu. Ta unistab ajast, mil Rakvere on nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt oma mõjukuselt Eesti viies linn, mis on eeskujuks keskkonnateadlikkuse ja julge tegutsemise poolest. Ambitsioonikate ideede elluviimist võivad ent takistada kahanev rahvaarv ja piiratud linnaruum.

Kodulinna tutvustava linnapea jutust õhkub patriotismi ja usku tulevikku: "Rakvere on väga mõnus ja turvaline linn. Meil on olemas kõik teenused ja võimalused mis pealinnaski, ent Tallinnas tuleb tohutult sõita, et neid tarbida," ning lisab "Meie positsioneerime ennast maailmalinnana ja arvestame väärtusi kaugustes rahvusvahelise lennujaama järgi."

Visiooni loomisel on Rakvere arendamisega seotud võtmeisikud tõepoolest laia haaret ilmutanud. Vähe sellest, et Rakvere eesmärk on mõjukuse poolest Eesti viie esimese linna hulka jõuda, plaanitakse järgida rahvusvahelisi trende ning näidata oma tegevusega eeskuju teistele. Euroopa rohelinnade liikumisega liitunud Rakvere eesmärk on vähendada autoliiklust ja suurendada kergliikluse osakaalu. Pealinlane kergitab muidugi imestusest kulmu, kuuldes, et ka Rakvere, mille ühest otsast teise on alla viie kilomeetri, vaevleb tipptunni ja parkimisprobleemidega.

Viimastel aastatel on Rakvere endale tähelepanu tõmmanud originaalsete ettevõtmistega, näiteks meeste tantsupeo korraldamine üle-eelmisel aastal. Selle aasta 9. mail toimub Rakveres esimene üle-eestiline Euroopa päev. Euroopa sünnipäeva tähistamiseks plaanitakse kududa maailma pikim eurosall ning antakse see hiljem pidulikult üle Euroopa parlamendile Strasbourgis.

Juunis toimub Rakveres maailma esimene punklaulupidu ning sügisel rahvusvahelised sumovõistlused.

Linna arengu planeerijad näevad Rakvere arenguvõimalusi kultuuri- ja hariduslinnana; tööstuspiirkondade arendamine peaks kohale meelitama investoreid.

Rakveres asuvad Mainori ja Tallinna Ülikooli kolledžid, pole välistatud, et varsti on linnas ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindused. Plaanitakse erinevaid õppeasutusi koondava ülikoolimaja ehitamist ja uue raamatukoguhoone rajamist, mis kannaks ka teadusraamatukogu funktsiooni.

Sel aastal on plaanis alustada kino ehitusega.

Rakvere hoogsaid arenguplaane võivad takistada piiratud ressursid, kitsas linnaruum ja kahanev rahvaarv.

Andres Jaadla tunnistab, et ehkki Virumaal ja Rakveres tegutseb arvukalt firmasid, pole enamik nende juhtidest linna elanikud: "Soodsa, positiivse ja turvalise ärikeskkonna loomine on üks moodus, kuidas neid siia meelitada."

Linnaarhitekt Raul Järg näeb linna arengu kitsaskohtadena pindala väiksust ja hoonestuse tihedust, enamik reservaladest on juba rakenduse leidnud.

Arhitektina hindab ta linnale iseloomulikku reljeefsust ja hästisäilinud puitarhitektuuri, samuti seda, et madala asustusega maakonnakeskusse pole tekkinud ulatuslikke hruštšovkade piirkondi.

"Taasiseseisvumise perioodil pole linna üldplaneeringut veel tehtud. Investorite soovid kipuvad ikka suuremad olema, kui võimalused ja siiani on iga juhtumit vaadatud eraldi", selgitab Järg.

Positiivse ja eesrindliku kuvandiga väikelinna edasisel arengul on otsustavaks koostöö linna ümbritsevate valdadega, kuhu Rakvere osa oma elanikest kaotab, kuna eramuarenduseks linna ruumi napib.

Samas tarbivad ümberkaudsete valdade elanikud linna poolt pakutavaid võimalusi ja teenuseid: haridust, sporti, kultuuri.

"Linna mõjupiirkond on laiem, kui tema haldusterritoriaalne piirkond. Rakvere pakub infrastruktuuri ja linnakeskkonda, mida väljaspool pole," räägib linnaarhitekt. "Meie tipptund on laupäeval, kui vallarahvas tuleb ostlema ja muid linnahüvesid nautima. Aga õiguslik pool seab linnale arenduseks piirid, nii et meie eesmärgiks on naabritega koostööd teha, ehkki huvid on kohati vastandlikud."

Hea ja turvaline elukeskkond peaks kajastuma ka üldplaneeringus.

Linnaplaneerimisel pole haruldane, et tekib teravaid vastuolusid uue ja vana kokkusobitamisel, näiteks kas või 20.02.2008 Äripäeva Ehituse erilehes käsitletud Narva kolledži uue hoone projekteerimisega kaasnenud vastuolud. Rakvere on vana ja uue kokkusobitamisel üsna vabameelne, ehkki teravaid arutelusid on sealgi. 2004. aastal valminud Rakvere uus keskväljak rabas oma modernsuse ja julgusega. Vana pidi uuele ruumi tegema ning linnaelanikud turu uue asukohaga harjuma. Aprillis avatakse uus spaa-hotell AQUA, mis ühendab ujula, veekeskuse ja hotelli. Atraktiivsel hoonel, mille arhitekt on Mart Kadarik, on üle 1500 m2 klaasfassaade.

Intrigeerivaid projekte on Rakveres plaanis ellu viia teisigi. Ehitusluba on antud keskväljakule ehitatavale uuele hoonele, mille arhitekt Indrek Allmann ühendab tervikuks vana puitehitisega: võiduprojektis on uus maja kavandatud sellisena, et ta osaliselt kõrgub üle Admirali maja. Valminud on Tiit Kaljundi Vallimäe ja lauluväljaku renoveerimise kontseptsioon ja arendusprojekt. Laululavale plaanitakse peale ehitada Eestis ainulaadne purikatus. Arhitektuuribüroos Padrik ja Künnapu on OÜ Hotell Rakvere tellimusel valminud pompöösne hotelliprojekti eskiis. Modernne nägemus ajaloolise Vallimäe nõlvale ehitatavast uuest majutusasutusest ei lange kokku muinsuskaitse vaadetega.

Ümberkujundamise ootuses on Vabaduse plats, mida arhitekt Mart Kalm on nimetanud Rakvere aateliseks keskuseks, kus asuvad haridusasutused, pühakojad ja mälestussambad. 1940ndal valminud Pauluse kirik on üks vähestest sakraalhoonetest, mis kasutusel spordisaalina. Plaanis on kuulutada välja arhitektuurikonkurss kirikusaali kasutussevõtmiseks kontserdipaigana. Kavandatav Pika tänava renoveerimine keskendub jalakäija heaolule: ruumiaktsentidena plaanitakse kasutada valgusteid, puhkealasid ning paigaldada asfaldi asemele graniit ja kiviparkett. Tööstuspiirkondadest ootab arendajaid 34 ha suurune lennuvälja ala Rakvere põhjaosas. Algselt tööstuspargiks mõeldud Mõisavälja piirkond areneb elurajooniks.

Kuigi detailplaneering on alles loomisel, on selge, et Rakverest mini-Tallinna ei tule. Pilvelõhkujatest linna puhul rääkida ei saa.

Virumaa on juba ajalooliselt ettevõtlik ja edukas piirkond olnud, seda on mõjutanud nii raudtee areng kui ka nõukogudeaegsed majandid. Rakvere on igati elamisväärne linn: kultuurne ja turvaline. Elanike arv on väike ja minu arvates peaks linn ajusid sisse ostma, meelitama siia noori kunstnikke ja intelligentsi. Näiteks võiks ju välja pakkuda nn omapoiste stipendiumi ja ülikoolidesse läinud kadunud pojad tagasi kutsuda.

Olen kursis Rakvere arengu ja visiooniga ning arvan, et linnavalitsus eesotsas karismaatilise linnapeaga teeb head tööd. Aga ettevõtluse, eriti suurettevõtluse osas on linna roll suhteliselt väike.

Üldine ettevõtluskliima on muidugi tähtis. Kui ametnikud ettevõtja tegevust ei takista, ongi juba hästi.

Rakvere on siselinn ja ma ei näe siin erilisi turismimagneteid, lisaks viidi Jõhvi ka kõik riigiasutused. Seetõttu arvan, et linna arenguplaanid on liiga optimistlikud. Ka ütleb minu sisetunne, et Eesti majandusel pole üldse head ajad ees: sündivus on väike, tööjõud kahaneb, bürokraatia kasvab.

Kinnisvarahinnad on languses, aga ehitushinnad veel pole. Kinnisvaraarenduses oleme valvel, nagu kass passib hiiri.

Halb märk on ka see, et tootmisettevõtteid ei tehta, ainult kaubandusettevõtteid.

Mina praegu koppa maasse ei lööks. Lääne pankade laenudele pole enam mõtet loota, ise tuleb tööle hakata ja uusi väärtusi luua.

Praegu elavad hästi need, kel pole suuri laenukoormusi ja kinnisvaraarendusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing