Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rannaala üldplaneering avab mereäärsed alad

Pille Rõivas 02. aprill 2008, 00:00

Üldplaneeringu saanud umbes 20 kilomeetri pikkune mereäärne ala Tallinnas loob eeldused piirkonna elutegevuse elavdamiseks. Paljud alad on Nõukogude pärandina vajunud varjusurma, olles räämas ja rahvale ligipääsmatud. Kuna suurem osa sealsetest maadest on eraomandis, siis suurendab planeering ka kohaliku omavalitsuse otsustusõigust ehitustegevuse ja maakasutuse suunamisel rannaalal. Selged ja üheselt mõistetavad ehitamise reeglid ja maakasutuse tingimused toetavad linna kompaktset arengut, meelitades piirkonda uusi potentsiaalseid investeerijaid.

2004. aastal valminud üldplaneeringu koostas AS Pöyry Entec, kes võitis Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu koostamise konkursi 2,21 miljoni kroonise pakkumisega. Kuna enamik maa-alast on eraomandis, tegelevad selle väljaarendamisega just erainvestorid.

Üldplaneering määrab ära piirkonna üldised ehituslikud suunad ning erinevate piirkondade valmimise tähtaegu ei sea, sõltudes konkreetsetest maa-aladest, omanikest ja investeerijatest.

Praeguseks on algatatud mitmeid suuremaid ja väiksemaid detailplaneeringuid. Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul on suuremate arenduste detailplaneeringud veel koostamise ja vastuvõtmise käigus.

Kui need vastu võetakse, võib ehitus alata juba sel aastal Linnahalli ja loodekai vahelisel alal ning Kalaranna elurajoonis, kuhu tulevad segafunktsiooniga elu- ja teenindushooned. Planeeringu käigus on praegu veel Patareivangla, Peetri ja Paljassaare sadamapiirkonnad. 500hektariline ala on jaotatud kolmeks iseseisvaks osaks ning kaheksaks kvartaliks.

Russalkast kuni Patarei vanglani ulatuv ala täidab rannaala funktsiooni. Vanglast Katariina kaini tuleb tööstuspiirkond ning kaist edasi jääv ala jääb hoonestamata puhkealaks ja linnuhoiualaks.

Planeering väärtustab vaateid nii merelt kui ka merele. Selle tagavad esitatud ehitustingimused, mis näevad ette lubatud hoonestuskõrguse, minimaalse haljastusprotsendi ja lubatava maksimaalse täisehituse protsendi.

Infrastruktuuri efektiivsuse ja säästva arengu jaoks näeb üldplaneering ette linnastruktuuri tihendamist endiste ja nüüdseks kasutuseta sõjaväe- ja tööstusalade ning seni üksnes osaliselt välja arendatud piirkondade kasutuselevõtmist.

Pirita tee ja Narva maantee ristmikult algab Tallinna kesklinna ranna-ala läbiv Põhjaväil. Kvartal on planeeritud avalikuks kasutuseks läbi rannapromenaadi. Kadrioru pargi ja kesklinna vahel paikneb Kadrioru-laadne nelja- kuni viiekorruseline hoonestus.

Tähtsamad objektid: Kadrioru park on tähtis rekreatsiooniala, mis kuulub Tallinna linna rohevõrgustiku tuumaalade hulka. Alale on kavas rajada uus kontserdimaja või ooperiteater, mis asuks Vanasadamast Kadrioru pool.

Nõukogude perioodist mõjutatud alal on valdavalt lao-, tööstus- ja administratiivhooned ning sadama ja piirivalvega seotud ehitised. Varem suletud piirkond on tänapäeval suures osas eraomanduses, kuhu kerkivad äri- ning elamuhooned.

Tähtsamad objektid: Tähelepanuväärseim on 1908. aastal valminud Rotermanni soolaladu. Admirali basseini ja Mere puiestee vaheline ala hoonestatakse polüfunktsionaalsete hoonetega. Alale on ette nähtud äri-, teenindus-, kultuuri- ja spordihoonete ning elamute ehitamine. Kvartali edelaosasse rajatavalt väljakult avanevad vaated vanalinnale.

Tegemist on peamiselt reisi- ja jahisadamatele mõeldud alaga. Vanasadama kaudu saabub suurem osa mereturiste, kelle jaoks oluline hea ühendus kesklinnaga. Kesklinna osasse on planeeritud ainult jahi- ja reisisadamad, lähtuvalt vajadusest vähendada rasketransporti kesklinna piirkonnas.

Tähtsamad objektid: Tallinna Linnahalli suur kontsertsaal ja avar fuajee võimaldavad korraldada kontserte, kongresse, näitusi, kaupade suurmüüke, messe jms.

Reisisadam on pärast Nõukogude perioodi üks kiiremini arenevaid piirkondi Tallinnas. 1992. aastal ehitati B-terminal. A- ja C-terminalid valmisid kolm aastat hiljem. 1996. aastal sai valmis D-terminal. Läheduses asub ka politseijaoskonna maja ning laohoonest ümber ehitatud büroohoone ja jahtklubi.

Linnahalli kõrval asuv Kalasadam on üks paljudest mahajäetud kohtadest rannaalal. Piirkond on praegu ilma igasuguse hoonestuseta jäätmaa. Raudteetammile rajatakse nn Põhjaväila Kalaranna ümbersõit. Alale rajatakse pargid ning kaldakaile kalaturg.

Tähtsamad objektid: Pärast Tallinna kustutamist kindluslinnade nimistust oli Patarei kaitsekasarmu kuni 2002. aastani kasutuses vanglana. Hoonele otsitakse uut funktsiooni, tõenäoliselt saab sellest Eesti Kunstiakadeemia õppehoone.

Strateegiliselt väga heas kohas asuv Kalasadam kujundatakse külalissadamaks, kaipealsele on ette nähtud teenindusasutused ja kortermajutushooned.

Esimese maailmasõja ajal konstrueeritud vesilennukite angaare kasutatakse tänapäeval sadama abihoonetena, kuhu tulevikus võib tulla meremuuseum.

Lennusadama ja Paljassaare vaheline osa jääb valdavalt kauba- ja tootmissadamate ning riigikaitseotstarbeliste sadamate piirkonnaks. Territoorium jääb suletuks, et tagada kaupade ohutu laadimine ning riigi julgeolek. Alale rajatakse tänapäevane tööstuspark.

Tähtsaimad objektid: Kvartali piiril asuv Nõukogude armee kasutuses olnud miinisadam on territooriumilt suurim. Alates 1994. aastast on sadama haldajaks Eesti Vabariigi kaitseministeerium. See osa rannast on planeeritud ka edaspidi jätta riigikaitseotstarbeliste sadamate piirkonnaks.

Paljassaare sadamas ehk endises Kopli sadamas vähendatakse keskkonnaohtlike ainete vedu. Klassikalisest kaubasadamast arendatakse välja tööstuspark.

Paljassaare teest lääne pool leiab nii suuremaid elamuid kui ka tootmishooneid. Miljööväärtusliku Laevastiku tänava kvartali hooned moodustavad kolmnurkse tervikliku ansambli. Suurem osa neist on suhteliselt halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Laevastiku tänava kvartalist Katariina kai poole uusi elamuid rajada ei saa, selleks seab piirangu Tallinna reoveepuhastusseadmete sanitaarkaitsekuja.

Katariina kai lähialad on planeeritud puhke- ja teeninduse piirkonnaks, et täita jahi- ja väikelaevasadama vajadusi. Mereäärsele vaba aja veetmise alale võib rajada ka büroohooneid.

Tähtsamad objektid: Katariina muulilt avaneb vaade linnale. Kaist põhja poole sadamat ei laiendata, kuna rannaala on kaitsmata setete kandumise ja lainetuse eest.

Paljassaare poolsaarel on ette nähtud säilitada olemasolev looduskeskkond. Poolsaarele kavandatavale linnukaitse- ja puhkealale võiks rajada alternatiivse ja ökoloogilise energiatootmise eesmärgil tuulegeneraatori. Alale on kavas rajada tähistatud matkarajad. Valdavalt pole poolsaart lubatud hoonestada.

Tähtsamad objektid: Poolsaare tipus asub muinsuskaitse all olev Peeter Suure merekindluse patarei nr 19.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing