Uudised
Urve Vilk
2. aprill 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tugev vastutaja Rein Loik

"See on tegelikult närvesööv. Tunnen paljusid inimesi, kellele see on talumatu. Aga mina olen nõus vastutust võtma," ütleb Loik.

Kus Te õppinud olete?

Õppisin Tartu Ülikoolis majandusküberneetikat, mis oli tol ajal ülipopulaarne eriala. Lõpetasin Kehra Keskkooli, kus oli tugev matemaatikaõpetaja. Tegelikult mulle matemaatika väga ei meeldinud, see oli väljakutse, kas saan jagu või mitte. Aga küberneetika oli uus ja tundmatu. Oma olemuselt on see teadus juhtimisest. Mulle on alati juhtimine meeldinud, mistõttu matemaatilised mudelid majanduses ja juhtimises tundusid huvitava ja põnevana.

Kas meeldis Teile juhtimine juba keskkoolis?

Keskkoolis olin ma klassi organisaator. Ka pärast ülikooli sattusin suhteliselt kiiresti juhiks. Valdav enamik lõpetajatest läks tööle arvutuskeskustesse, mina sattusin süsteemianalüütikuks. Umbes aasta pärast olin automatiseeritud süsteemide osakonna juhataja. Pärast seda olen tegelenud suuremate või väiksemate kollektiivide juhtimisega. Ma pole tahtnud olla käsutäitja, vaid otsusprotsessides kaasarääkija ja otsustaja.

Kus oli Teie esimene töökoht?

Töötasin varustuskomitee arvutuskeskuses. Inimesed, kes tegelesid automatiseeritud juhtimissüsteemidega, arvasid, et enamiku majandusprotsesse saab sisestada arvutitesse.

Hiljem lahkusin erialaselt töölt, minnes tööle linnavalitsusse, kus tegelesin Tallinna majandusliku ja sotsiaalse arengu planeerimisega. Mingi aja töötasin plaanikomitees, kus olin hariduse-, tervishoiu ja kultuuriosakonna juhataja, tegelesin ressursside planeerimisega. Sealt sattusin edasi kitsama lõigu peale, ehk haridusse, olles kutsutud ENSV hariduskomitee aseesimeheks.

Olite ka haridusminister?

Olin Eesti Vabariigi haridusminister aastatel 1990-92. Tol ajal puudus iseseisev haridussüsteem. Erinevad töörühmad istusid nädalaid koos, arutades, mis on iseseisev haridussüsteem ja mida on vaja selleks teha. Ideid oli seinast seina, tuli välja valida, millised oleksid elujõulisemad ja õigemad.

Praegu on seadused täpsemad ja täpsemalt reguleeritud, aga tundub, et midagi valesti ei saanud ka paika pandud.

Kas läheksite poliitikasse tagasi?

Mind on poliitikasse aktiivselt kutsutud, eriti siis, kui olin teist korda haridusminister. Leidsin, et tahan jätkata erialasel tööl majanduses, mida paremini tunnen.

Kas Te olete oma karjääri planeerinud?

Tol ajal polnud see kombeks. Aga inimesed ikkagi unistasid mingitest asjadest. Varem tegelesin aktiivselt alpinismiga, sealhulgas osalesin viimases Everesti ekspeditsioonis aastal 2003. Mulle meeldivad väljakutsed. Mägedesse minnes on kindel eesmärk, kindel mägi ja marsruut. Emotsionaalse pinge langus, kui tipu saavutad ja tunned, et tegid selle ära, korvab paljut.

Kui esimest korda ministriks sain, mõtlesin, et pole kunagi unistanud nii suure süsteemi juhiks olemisest. Nüüd olen olnud juht pikka aega paljudes valdkondades. Olen harjunud, et juhil on suur vastutus. Juhtimine tähendabki eelkõige vastutust, mis on tegelikult närvesööv. Tunnen paljusid inimesi, kellele see on talumatu ja ei meeldi, aga mina olen nõus vastutust võtma.

Milline juht Te olete?

Mulle meeldib, et me teeme asju meeskonnaga. Samas lõppotsus on ikkagi tippjuhi teha. Arvan, et põhiosa ajast tegelen tulevikuplaanide kaardistamise ja lahenduste otsimisega. Investeerimisotsused tuleb teha pikalt ette.

Olete paljuski visionäär?

See on iga juhi ülesanne. Kui juht hakkab liialt palju jooksvate pisiasjadega tegelema, võtab ta ära vastutuse kelleltki, kes peaks selle lõigu eest tegelikult vastutama. Eesmärgid kinnitab juht, aga kui ta ütleb, milline on õige tee, mis sinna viib, võtab ta ära töötajate otsimisrõõmu ning võimaluse leida oma tee, mis on arendav.

Millised on Teie tugevused?

Olen salliv. Praegune ühiskond Eestis on küps ja arenenud, tegemist on paljude professionaalsete inimestega. Mulle meeldib arvamuste paljusus.

Juht peab tahtma areneda. Isegi kui koolitus ei anna mulle väga palju uut, annab see juurde enesekindlust, et ma olen asjadega kursis.

Juht peab mõistma elu palju laiemalt kui oma kitsast erialast lähtuvalt. Ma ei saa juhtimisega tegeleda, kui mul pole n-ö suurt pilti.

Kindlasti peab juht olema hea kuulaja kaastöötajate suhtes. Ning juhi roll on olla ka lobist. Ma ei kujuta ette juhti, kes ei leiaks aega koostööpartnerite ja omanikega suhtlemiseks.

Kas on mõni iseloomuomadus, millest tahaksite pigem vabaneda?

Olen paljudest asjadest ka lahti saanud. Olen muutunud tolerantsemaks ja sallivamaks.

Inimene on loomult laisk, olen sundinud ennast hommikuti jooksma või midagi tegema, mis sunnib olema värske.

Rein on ühtepidi suuteline nägema suurt pilti, teisalt minema detailidesse ja uurima ning ennast valdkonnaga kurssi viima. Rein on enesearendaja, pole palju inimesi, kes tahaksid enda kallal nii palju tööd teha.

Rein on enesekindel, kui ta on midagi otsustanud, suudab ta endale kindlaks jääda, ta on analüütiline ja mitmekülgne.