Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA probleemid levivad üle ilma
Veel mullu juulis ennustas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et maailmamajandus tuleb USA laenukriisiga toime ja kasvab tänavu 5,2 protsenti.
Nüüd tõdeb fond, et šoki mõju on olnud arvatust suurem ja kiirem, riskides üle mitme aasta kogu maailmamajanduse langusesse paisata. See tähendaks kasvu aeglustumist 3 protsendile või alla selle, mille tõenäosuseks hindab IMF oma äsja värskendatud prognoosis 25 protsenti. Põhistsenaarium näeb siiski ette maailmamajanduse kasvutempo aeglustumise tänavu 3,7 protsendile.
Esimest korda võttis sel nädalal recession-sõna suhu ehk tunnistas USA sisemajanduse kogutoodangu kahanemise võimalust ka USA keskpanga juht Ben Bernanke, kes seni on jõuliste intressikärbetega üritanud seda vältida.
"Praegu näib tõenäoline, et SKP ei kasva 2008. aasta esimesel poolel kuigivõrd, kui üldse, ning võib isegi kergelt langeda," ütles Bernanke kolmapäeval USA Kongressi majanduskomisjoni ees aru andes. Bernanke ennustab kasvu kiirenemist aasta teisel poolel, kuid möönab, et sedagi prognoosi varjutab suur ebakindlus ning riskid on pigem olukorra halvenemise suunas.
IMF on USA tänavust kasvuprognoosi kärpinud 0,5 protsendile ja nimetab toimuvat USA suurimaks kriisiks suurest depressioonist saati. Eurotsooni prognoos oli 1,3 protsenti.
Agentuuri Bloomberg arvestuse järgi on maailma suurimad finantsasutused USA halbade laenudega seotud finantsinstrumentidest korstnasse kirjutanud üle 232 miljardi dollari.
Viimati teatas Šveitsi suurpank UBS, et kannab maha veel 19 miljardit dollarit, ning Saksa Deutsche Bank 3,9 miljardit dollarit. Tagajärg on, et pangad ei riski enam uusi laene välja anda, mis omakorda pärsib eratarbimist ja firmade investeeringuid. Süvenev laenukriis on praegu suurim riskikoht, kirjutab IMF oma prognoosis.
Eriti on taoline olukord löögi alla seadnud Islandi pankade ja investeerimisfirmade ärimudelid, mis tuginevad laenurahal. Läinud aasta lõpus moodustas välisvõlg 430 protsenti Islandi SKPst (80 protsenti sellest pankade bilansis).
Sel nädalal muutsid reitinguagentuurid Fitch Ratings ning Standard & Poor's Islandi riigi reitinguväljavaate negatiivseks. Islandi keskpanga sõnul on olukorda veelgi keerulisemaks ajanud välismaiste riskifondide spekulatiivsed rünnakud.
Niisamuti on suure välisraha vajaduse tõttu haavatavad Baltimaad ning mitmed Kesk-Euroopa riigid, nagu Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari, mis on laenuga rahastanud tarbimis- ja kinnisvarabuumi. See välisraha sissevool võib katkeda, kirjutas eile Wall Street Journal.
Kehvas seisus on ka Aasia tarbekaupade tootjad, kelle majanduskasv sõltub liiast USA tarbijaist.
Seevastu tugevaimas seisus on tänases tormis toorme eksportijad - näiteks Venemaa, Brasiilia ja Austraalia - ning samuti nii-öelda traditsioonilisema tööstusbaasiga riigid, nagu Saksamaa, mille ekspordist moodustavad tööstusseadmed ning muud kapitalikaubad üle 40 protsendi.