Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Balti majandused olid arvatust hullemini üle kuumenenud

Annika Matson 04. aprill 2008, 13:33

Erainvestor Stefan Andersson kirjutas eile
aripaev.ee ingliskeelses sõsarportaalis BBN, et
Balti majandused olid veel hullemini ülekuumenenud, kui üldiselt
arvatakse.

Kui mõõta Eesti SKPd fikseeritud eurotsooni hindades, näeme, et aastane kasv tipnes 2005. aastal ligi 20%-ga. Sellisest „europerspektiivist” lähtudes on Balti majandused olnud veel hullemini ülekuumenenud, kui üldiselt arvatakse.

Avaliku statistika järgi ületas Eesti aastane SKP reaalkasv 10% 2005. aasta teisest kvartalist 2007. aasta esimese kvartalini. Tehnilises mõttes on Eesti 2000. aasta hinnad see „fikseeritud hinnatase”, millelt arvutatakse järgmiste aastate reaalset SKP kasvu.

Eesti SKP nominaalkasv kroonides, mis muidugi võrdub SKP nominaalkasvuga eurodes, kõikus nimetatud ajavahemikul 17%-21% vahel, mis tähendab ligi 10%-list SKP deflaatorit. Kuid kas Eesti SKP nominaalkasvu deflaatori aluseks peaksid olema vaid Eesti hinnad? Mina leian, et ametlikku SKP kasvu peaks vaatama ka europerspektiivist.

Kuigi ametlik SKP reaalkasvunumber annab hea aluse SKP mahu muutuste seletamiseks aastate lõikes, ei anna see tingimata veel õiget pilti majanduse pikema aja jooksul loodud väärtusest. Usun, et eriti just Eestis võiks SKP väärtust väga hästi mõõta ka eurotsooni deflaatorit aluseks võttes. Seda järgmistel põhjustel.

Juba praegu on euro Eestis suuremate tehingute tegemisel kõige laiemalt kasutatav rahaühik.

Eesti majandus sõltub suuresti kaubavahetusest. Väljavedu moodustab SKPst 52% ja sissevedu 73%. Valdav osa kaubavahetust käib aga just eurotsooniga.

Eesti on geograafiliselt eurotsooniga tihedalt läbi põimunud. Asub ju Helsinki vaid 80 kilomeetri kaugusel. Piiriülene reisimine on suur, ühendatud on ka tööjõuturud.

Eesti majandus on pisike, eurotsooni majandus aga hiiglaslik.

Suhteliselt suure osa Eesti SKP-baasist (sissetulekutest lähtudes) moodustavad ettevõtete tulud, mida võib lihtsasti üle riigipiiride liigutada.

Krooni seotus euroga ei ole rahanduspoliitiline instrument, vaid ainult õunte õunteks vahetamise vahend.

Kui me korrigeerime Eesti SKP nominaalkasvu eurotsooni ligi 2%-lise deflaatoriga, siis saame Eesti SKP kõrgeimaks reaalkasvuks ligi 20% 2005. aasta kolmandas kvartalis. 2005. aasta keskpaigast 2007. aasta keskpaigani kõikus kasv selliselt vaadelduna 15-20% vahel.

Kui me asja nii vaatame, siis näeme, et Baltimaade majandused on olnud veel rohkem ülekuumenenud, kui tavaliselt arvatakse. Samuti näeme, et kasvu tipphetk jõudis kätte juba 2005. aastal.

Baltimaade SKP väärtus on kasvanud arvatust enam ja seepärast võib nende jooksevkonto kogupuudujääk samuti oodatust suuremaks kasvada. Finantsnihked

Tööstussektorite vahel võisid olla kergesti kättesaadava raha tõttu märkimisväärsed. Kohalike palkade ostujõud importkaupade suhtes kasvas aastas reaalselt (mitte ainult nominaalselt) 20%. Eksportivatele ettevõtetele tõusid palgakulud samuti reaalselt 20%. Samas: muidugi sõltub kasutusel olevate ametlike SKP numbrite täpsuse hindamine mitmetest muutujatest. Nii võiks Baltimaade varimajanduse osakaal paremate kontrollmehhanismide ja tõusnud miinimumpalkade tõttu väheneda, mis võis samuti ametlikke SKP numbreid tõsta.

Tõlkis Kertu Ruus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2008, 12:39
Otsi:

Ava täpsem otsing