Miks me ei õpi oma vigadest

04. aprill 2008, 13:01

Kui püüad meeleheitlikult meelde tuletada
mingit sõna või koperdad sageli samas noodijärjestuses klaveril, ole pingutuste
süvendamisel ettevaatlik: endale teadvustamata võid sa ajus luua läbikukkumise
mustri, kinnistades ebaõnnestumiseni viiva mõttekäigu.

Ajakirjas The Quarterly Journal of Experimental Psychology avaldatud artiklis kirjutasid teadlased Karin Humphreys ja Amy Beth Warriner, et enamikku vigadest tehakse korduvalt, sest vea tegemise käigus õpitakse tahtmatult viga ikka ja uuesti tegema, hoolimata sellest, kas lõpuks jõutakse lahenduseni või mitte, kirjutas Physorg.

Humphreysi sõnul jõudsid uurijad antud probleemini enda kogemuste põhjal: kindla sõna meeldetuletamisel kippus mõte alati takerduma, kuigi vastus oli juba keelel.

“Selline olukord on masendav – sa tead, et peaksid seda sõna teadma, kuid ei suuda selleni jõuda,” ütles ta. „Kui see sulle lõpuks meenub, tunned suurt kergendust ning arvad, et enam see sul meelest ei lähe. Kuid läheb ikkagi. Taipasime, et põhjus ei pruugi olla sõnades, mida inimestel on raske meeles pidada. Pigem võib inimene meenutamisraskustesse sattuda sõnadega, mida ta juba varem pole suutnud välja ütelda. Aju õpib sõna meenutamisel uuesti sarnaselt eelnenud korrale kinni jooksma.”

Oma teooria kinnitamiseks testisid Humphreys ja Warriner 30 üliõpilast, et näha, kuidas meenuvad neile teistkordsel küsimusel sõnad, mille meenutamisega neil esimesel korral raskusi oli. Näiteks „Kuidas nimetatakse hirmu kinniste ruumide ees?” (vastus: klaustrofoobia). Katsealused pidid vastama, kas nad teadsid vastust, ei teadnud seda või ei suutnud seda meenutada, kuigi see oli neil keele peal. Kui vastus oli neil keelel, paluti neil 10–30 sekundi jooksul püüda vastust meelde tuletada, enne kui neile lõpuks õiget sõna näidati.

Võiks oletada, et kui esimesel korral katsealustele õiget sõna näidati, teadsid nad seda järgmisel korral hoobilt. See aga polnud nii. Vastajad kippusid järgmisel korral kimpu jääma samade sõnadega, mis esimesel korral ei meenunud. Mida kauem neil esimesel korral sõna meelde tuletada lasti, seda raskem oli neil ka teisel korral õiget sõna meenutada. Mida kauem mõte seega esimesel korral valel rajal eksles, seda rohkem vale aju aktiveerumise muster kinnistus.

“See on nagu autoga lumme kinni jäämine: mida rohkem sa rattaid keerad, seda sügavamale sisse kaevud,” selgitasid teadlased.

Olukorra lahendamiseks võib olla kindlaid strateegiaid, mille kallal Warriner praegu töötabki.

"Kui saada õige sõna võimalikult kiiresti teada – vaadata see kuskilt järgi või küsida kelleltki – peaks seda endale mõttega kordama,” ütles Humphreys. „Seda ei peagi valjusti tegema. Uue mõttekäigu kinnistamisega võib olla võimalik vana vigane mõttekäik kustutada. Uurimus näitab aga ka seda, et kui vastus sulle pähe ei torka, tuleb üritamine võimalikult kiiresti lõpetada, sest nii kaevad end lihtsalt sügavamale sohu.”

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2008, 12:10
Otsi:

Ava täpsem otsing