Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metallide töötlemine tõusis kõige ohtlikumaks tootmisharuks
Tööinspektsiooni äsjavalminud kokkuvõte eelmise aasta töökeskkonnast näitab, et töötlevas tööstuses kokku on tööõnnetuste arv mullu järsult suurenenud - aastane tõus oli koguni 44%. Kõige hullem on seis veonduses, laonduses ja sides, kus juhtus 45% rohkem õnnetusi.
Töötlevas tööstuses juhtus möödunud aastal registri järgi 1495 tööõnnetust, mis ületab kahe eelnenud aasta näitajad.
Keemiatööstus oli ainuke tegevusala töötlevas tööstuses, kus kolme viimase aasta jooksul on tööõnnetuste arv igal aastal vähenenud. Ka ei lõppenud mullu ükski tööõnnetus surmaga (2006. aastal oli surmajuhtumeid kolm).
Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmises oli mullu ka vähem tööõnnetusjuhtumeid (45) kui kahel eelnenud aastal (kummalgi 50).
Raskeid tööõnnetusi oli töötlevas tööstuses 405, mis moodustas kõigist 27%. Üllataval kombel ei võimutsegi tööstuses raskete tagajärgedega õnnetused, mis kõigi tegevusalade keskmisena annavad välja 29%.
Võiks ju arvata, et tööstuses, kus on palju tegemist masinate ja seadmetega, peaksid tagajärjed olema raskemad kui muudel töödel. Sama suur on raskete tööõnnetuste osakaal olnud ka kahel varasemal aastal.
Tööstuse tegevusaladest oli mullu tööõnnetuste suhtarvus esikohal puidutööstus (1831), järgnes toiduainete, jookide ja tubakatoodete tootmine (1536) ja mööblitööstus (1364).
Varem murelapse rollis olnud keemiatööstus oli ainuke töötleva tööstuse tegevusala, kus suhtarv on viimasel kolmel aastal langenud. Mullu oli sel tegevusalal suhtarvus 1252 tööõnnetust.
Autor: Tõnu Vare