Astronaudid võiksid pikad sõidud talveunes veeta

07. aprill 2008, 10:35

Pole oluline, kui väga astronaudile tema
kaaslased meeldivad – kolmeaastane missioon Marsile paneks proovile ka kõige
lähedasema sõpruse.

See pole ainuke põhjus, miks tuleviku kosmoserändurid peaksid suure osa teekonnast veetma talveune-sarnases olekus, kirjutas Discovery News.

Hirmus kallis on kaasa vedada suurtes kogustes toitu ja hapnikuballoone, rääkimata uriini ja väljaheidete kõrvaldamisest. „Kas poleks mugav astronaudid lihtsalt mõneks ajaks välja lülitada?” ütles Harvardi ülikooli anestesioloog Warren Zapol.

Üheks võimaluseks oleks õhutemperatuuri kosmoselaevas oluliselt alandada. Kui kehatemperatuur on alla 30 kraadi, aeglustub südame löögisagedus. Teiseks võimaluseks on vesiniksulfiidi sissehingamine.

Zapol ja tema kolleegid kirjutasid ajakirja Anesthesiology selle kuu numbris, kuidas vesiniksulfiid – sama aine, mis annab lõhna mädamunadele ja soogaasile – aeglustab hiire ainevahetust, katkestamata aju varustamist verega. „Hiired ei maga,” ütles Zapol. „Kui nende saba näpistada, vastavad nad sellele. Ilmselt liigub maailm nende jaoks aegluubis.”

Enne tervete inimeste nagu astronautide talveunne suigutamist on loomulikult vaja vastata veel paljudele küsimustele ning teha põhjalik uurimistöö. Meetod võib aga juba varem leida rakendust raskete vigastuste korral, kui kaalul on inimeste elu.

"60 protsenti sõjas surma saavatest inimestest sureb juba lahinguväljal,” ütles Zapol. „Lahingu ajal pole võimalik neid ravida ja kui nad ükskord haiglasse jõuavad, on juba hilja. Kui inimese saaks peale vigastust koheselt külmutada või välja lülitada, saaks ta uuesti üles turgutada peale veresoone või muu vigastatud koha parandamist.”

Kiirabitöötajad on proovinud varemgi patsiente maha jahutada, kuid vajamineva külma vee suur hulk muudab meetodi ebapraktiliseks, eriti lahinguolukorras. Vigastatule lihtsalt vesiniksulfiidi hingata anda oleks tunduvalt lihtsam.

Zapoli katse käigus langesid hiirte ainevahetuse kiiruse näitajad, nagu hapnikutarbimine ning süsihappegaasi tootmine, juba kümme minutit peale vesiniksulfiidi sissehingamist. Näitajad püsisid madalad seni, kuni gaasi lasti. Kui taastati puhta õhu juurdevool, toibusid hiired poole tunni jooksul.

Gaasi hingamise ajal langes hiirte südame löögisagedus peaaegu 50 protsenti, samal ajal ei muutunud vererõhk ja südamelöökide tugevus. Hingamissagedus vähenes, kuid vere hapnikutase jäi samaks. Uurijate sõnul näitab see, et pole ohtu, et elutähtsad organid võiksid jääda hapnikupuudusesse.

Zapol plaanib edaspidiseks katseid suuremate imetajate, ilmselt lammaste peal. „Enne astronautide peal kasutamist peame kindlad olema, et see meetod on täiesti ohutu,” selgitas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. April 2008, 19:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing