Eestlased ei usu juhtide aususse ja eetilisusse

Mariliis Pinn 07. aprill 2008, 15:08

EASi tellitud uuringust selgus, et vaid 15%
Eesti elanikkonnast usub juhtide tegevuse aususse ja eetilisusse. Samuti arvab
üle poole küsitletutest, et juhtide jaoks on esiplaanil kiired tulemused, mitte
kaugemad eesmärgid, teatas EAS.

„Samas kui vaid 15% vastanutest arvas, et Eesti juhid on oma tegevuses ausad ja eetilised, nägid juhid ise end märksa ausama ja eetilisemana,” sõnas EASi juhtimisteadlikkuse programmi juht Veigo Kell. Ka mitte-eestlased pidasid juhte eetilisemaks, kuid enamus arvas siiski vastupidist. 62% küsitletutest usub, et Eesti juhid otsivad kiiret edu ega sea endale pikemaajalisi eesmärke.

74% inimestest ei arvanud, et Eesti ettevõtetel läheb hästi ning leidsid, et seetõttu peavad Eesti juhid end pidevalt arendama. Kolmandik vastanutest arvas, et töökohtadel valitseb juhtide ja töötajate vastasseis ning valdav on autoritaarne juhtimisstiil. Nende väidetega nõustusid ka vastanud juhid ise. Optimistlikumad on noored, kes nõustusid autoritaarse juhtimisstiili domineerimise väitega vähem. Samas oli noorte seas enam neid, kes uskusid, et juhioskused on kaasa sündinud ja neid ei pea arendama.

EASi juhtimisteadlikkuse programmi juhi Veigo Kella sõnul tulid uuringust välja mitmed juhtimisteadlikkust puudutavad kitsaskohad, millele juhtimisteadlikkuse programm tulevikus kindlasti tähelepanu pöörab. “Oleme juba käivitanud portaali juhtimine.ee, laiemat avalikkust aitab harida telesaade „Juhtimisaju”, lisaks korraldame juhtimisteadlikkuse teemalisi üritusi,” kommenteeris Kell inimeste harimise võimalusi. „Usun, et nii meile kui ka Eesti juhtidele pakuvad selle uuringu tulemused piisavalt mõtlemisainet,” lisas Kell.

Uuringust selgub, et 35% vastajatest arvab, et Eesti ja Euroopa juhtivtöötajate juhtimisoskused on samal tasemel, 40% aga, et Eesti juhtide juhtimisoskused on kas veidi madalamal tasemel (28%) või palju madalamal tasemel (12%). Vaid 5% arvab, et oskused on veidi kõrgemal tasemel, kusjuures nii arvajate hulgas torkavad silma juhid ise. Mitte-eestlased on eestlastest kriitilisemad, nende hulgas on rohkem neid, kes hindavad Eesti juhte madalamalt ja vähem neid, kes annavad hinnangu “samal tasemel”. Kui eestlastest arvab 42%, et siinsed juhid on samal tasemel, siis mitte-eestlastest vaid 20%.

Kõige enam nähakse arenguruumi juhtide suhtlemisoskuses – tervelt 72% vastajatest avaldas arvamust, et seda peaks arendama. Siingi on mitte-eestlased kriitilisemad ja nõudlikumad – kui arvestada erinevatele juhtimisteguritele antud 5-palli süsteemis keskmised, siis näeme, et iga teguri lõikes on mitte-eestlaste hinnang kõrgem, mis tähendab suhtumist “pigem on vaja” või “on väga vaja arendada”. 30-39 ja 40-49 aastased on märksa nõudlikumad kui teised vanuserühmad, eriti oskuste suhtes, mis puudutavad pidevat uuenemisoskust, töötajate kaasamist ja ülesannete jagamist.

Vastates küsimusele, kes on hea juht, jäid üle poolte vastajatest jänni, 38% ei vastanud üldse mitte midagi ja 20% ütles peale mõningast järelemõtlemist, et nad ei tea head juhti või selliseid polegi. Mitte-eestlastele on Eesti juhtimismaastik täiesti tundmatu – nad kas ei osanud midagi öelda, või pakkusid Edgar Savisaart (6% kõikidest vastajatest ja 14% mitte-eestlastest).

Nimeliselt mainiti hea juhina poliitikuid – pingerea tipus on Andrus Ansip (17%), keda pakub välja 19% eestlastest juhte nimelisest nimetanutest ja 6% mitte-eestlastest. Teisel kohal on 54% mitte-eestlase poolt nimetatud Edgar Savisaar. Eestlastest mainib seda poliitikut vaid 3%. Armin Karu on poliitikute vahele enim mainitud ärimees (11%). Urmas Sõõrumaad, Oliver Kruudat ja Rein Kilki nimetab heaks juhiks 3%, Tiit Vähi aga 4%. Aadu Luukas oli hea juht 2% meelest. Arnold Rüütlit mainib samuti 2%.

Uuringu tegi EASi tellimusel juhtimisteadlikkuse programmi raames Turu-uuringute AS. Tegu oli omnibuss-uuringuga, mille puhul oli valimi suuruseks 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2008, 09:17
Otsi:

Ava täpsem otsing